VHF ringsuunaline raadiomajakas: erinevus redaktsioonide vahel

'''VHF ringsuunaline raadiomajakas''' (lühendid VOR ehk VHF, ingl ''omnidirectional radio range'') on lühimaa-raadionavigatsioonisüsteem, mis võimaldab [[Õhusõiduk|õhusõidukitelõhusõiduk]]itel oma asukohta kindlaks määrata. Süsteem kasutab [[VHF]] sagedusala vahemikus 108–117,95 [[Herts|MHz]]. VOR-i hakati välja arendama [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s 1930. aastate alguses ja see on praegu üldlevinud [[õhunavigatsioonisüsteem]]. Aastaks 2000 oli maailmas vähemalt 3000 VOR-jaama, millest 1033 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Alates 2013. aastast on [[GPS]]-i arengu tõttu VOR-jaamu vähehaaval kasutuselt kõrvaldama hakatud. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.faa.gov/about/office_org/headquarters_offices/ato/service_units/techops/navservices/gnss/library/satnav/media/SatNav%20News_Spring_2011_Final.pdf|Pealkiri=SatNav News|Väljaanne=|Aeg=2011|Kasutatud=22.05.2018}}</ref>

VOR-i maapealne jaam kiirgab ringsuunalist peasignaali ja kitsast, sekundaarset suundsignaali, mis pöörleb päripäeva 30 korda sekundis. Sekundaarsignaal on ajastatud selliselt, et tema faasivahe peasignaali suhtes jääb väärtuselt samaks kui tema pöördenurk põhjasuuna suhtes. See tähendab, et kui suundsignaal on põhjasuunast 90 kraadi päripäeva liikunud, siis on ta vastavalt 90 kraadi ringsuunalise signaali suhtes faasist väljas. Kahe signaali faasivahe tagab VOR-jaamale õhusõiduki [[Asimuut|asimuudi]] põhjasuuna suhtes. Kahe üksteisest eraldi paikneva VOR-jaamaga saab määrata kindlaks õhusõiduki asukoha. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kispo.net/fsportugal/p8-2e.htm|Pealkiri=Aviation Tutorial - Radio Navaids VOR VHF Omnidirectional Range|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.05.2018}}</ref>

VHF ringsuunalise raadiomajaka kattuvusala on üsna väike. Signaal [[saatja]] ja [[Raadiovastuvõtja|vastuvõtja]] vahel peab olema otsenähtavus ning soovitud tulemust ei tagata enne, kui nendevaheline kaugus hakkab ületama 200 miili.

VHF ringsuunaline raadiomajakas võimaldab oluliselt suuremat täpsust ja töökindlust tavalise NDB-majaka kõrval. VOR on vähem sõltuv [[Difraktsioon|difraktsioonistdifraktsioon]]ist (signaali kumerdumine suurte takistuste ümber) ja ilmastikumõjudest (äikese interferents ei avalda nii tugevat mõju). Kuna VOR töötab VHF-sagedusalas, on vaja, et saatja ja vastuvõtja on omavahel otsenähtavuses. Hoolimata madalatest hoolduskuludest on VOR-jaamadega terve lennumarsruudi katmine väga kulukas. <ref>{{Netiviide|Autor=Department of Defense and Department of Transportation|URL=https://www.navcen.uscg.gov/pdf/frp/frp2001/FRS2001.pdf|Pealkiri=2001 Federal Radionavigation Systems|Väljaanne=|Aeg=19.03.2002|Kasutatud=27.05.2018}}</ref>

2008. aasta seisuga on kosmosepõhised globaalse navigatsiooni satelliitsüsteemid nagu [[GPS]] (globaalne positsioneerimissüsteem) hakanud asendama VOR-jaamu ja ka muid maapealseid navigatsioonisüsteeme. GNSS saatjad on kasutaja kohta odavamad ja tagavad kohati ka täpsemad tulemused asukoha ja kõrguse kohta. Võimalik, et arenduses olev Euroopa positsioneerimissüsteem [[Galileo (positsioneerimissüsteem)|GALILEO]] üritab ületada VOR-i ja GPS-i täpsust mitmekordselt. <ref name=":0" /> Suure tõenäosusega jääb VOR siiski lennundusse veel pikaks ajaks, sest kombineerituna [[Instrumentaalmaandumissüsteem|instrumentaalmaandumissüsteemidegainstrumentaalmaandumissüsteem]]idega jääb kogu operatsioon kosmosesüsteemide kõrval võrdlemisi odavaks.

Usutakse, et GNSS süsteemid on [[Interferents|interferentsistinterferents]]ist mõjutatavad ja signaalide [[Sabotaaž|saboteerimine]] on võimalik. Seega hoiavad paljud riigid endiselt VOR-süsteeme tagavarana alles, kuigi satelliitsüsteemidega on võimalik kogu marsruutlend õhkutõusust maandumiseni ära katta.