Redaktsioon: 20. märts 2019, kell 08:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 614 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2019, kell 14:18 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
2. rida: '''Tekstiilikunst''' on [[tarbekunst]]i haru, mis hõlmab [[Kangasteljed\|telgedel]] või käsitsi [[Kudumine\|kootud]], põimitud või [[Heegeldamine\|heegeldatud]] loomsest ([[vill]], [[siid]]), taimsest ([[puuvill]], [[kanep]], [[kenaff]], [[džuut (materjal)\|džuut]] jne) või sünteetilisest [[kiud\|kiust]] praktiliste või dekoratiivsete esemete, sealhulgas rõivaste kunstilist kujundamist ja valmistamist. Tekstiilikunst kasutab kõikvõimalikke [[tekstiil]]ide valmistamise meetodeid alates [[viltimine\|viltimisest]] kuni [[niit (lõng)\|niidist]] või [[lõng]]ast ~~[[kudumine\|~~kootud]] [[kangas]]te töötlemiseni. Tekstiilikunsti alla kuuluvad need tehnikad, mida kasutatakse tekstiilide kaunistamiseks, näiteks riide värvimine ja [[kangatrükk]], et lisada sellele [[värv]]i ja [[muster\|mustrit]], [[tikkimine]] ja teised õmblustöö vormid ning [[pits]]i tegemine, samuti töövõtted, näiteks [[õmblemine]], [[kudumine]], [[heegeldamine]], [[plisseerimine]] ja [[rätsepatöö]]. Tekstiilikunsti alla kuuluvad ka töövahendid, alates [[õmblusnõel]]test kuni ~~[[kangasteljed\|~~kangastelgedeni]], ja valmistatud objektid ([[vaip\|vaibad]], [[päevatekk\|päevatekid]] jne). Inimest, kes tegeleb tekstiilikunstiga, nimetatakse [[tekstiilikunstnik]]uks. Tekstiilikunst tekkis juba eelajaloolisel ajal ning on vanem kui kirjaoskus. [[Vanakreeka mütoloogia\|Vanakreeka müüt]] jutustab sellest, et [[Traakia]] kuningas [[Tereus]] lõikas oma naiseõel [[Philomela]]l [[keel (anatoomia)\|keele]] suust, kuid Philomela kudus seejärel kanga, millel kujutas enesega juhtunut, ja tegi oma saatuse avalikuks.<ref>"[[Antiikmütoloogia]]", lk. 270–271</ref> ==''Art déco'' ja modernism Euroopa tekstiilikunstis== "Tarbekunstis hakkasid 20. sajandi algul kujunema ja kestsid 1940ndate aastateni suundumused, kus tooni andsid uuenduslikud stiilid ''[[art déco]]'' ja [[modernism]]. [[Juugend~~\|Juugendile~~]]ile järgnenud kahe maailmasõja vahelisel ajal domineerinud ''art déco'' ja modernism toetusid oma tekkes ning arengus erinevatele ideoloogilistele allikatele. Radikaalsemate muutuste kõrval esines kunstiajaloolastelt vähem tähelepanu pälvinud, kuid järeleproovitud ja turvalisemana tundunud [[neohistoritsism]]. Just I maailmasõja võidumeeleoludest kantud Prantsusmaa oli sobiv paik, kus sai kujuneda juugendist veelgi toretsevam mänguline, elitaarne, tõeliselt luksuslik tarbe- ja rakenduskunsti stiil ''art déco''. Siin arenes ''art déco'' välja oma klassikalisel kujul: eklektiline, väljendusviisidelt mitmekesine, eelnevatelt stiilidelt ja kultuuridelt vorme laenanud. Stiili arengule aitasid kaasa pikaajalised käsitöötraditsioonid. 1925. aasta Pariisi maailmanäitusel valitses ''art déco''. Väljapanek tähistas sisekujunduse ajaloos kallitest materjalidest käsitööna valminud luksuskaupade prantsuse maitse haripunkti. Stiil oli levinud ja saanud populaarseks teistes riikides nii Euroopas kui Ameerikas."<ref name=":0">Pedak, E. 2008. ''Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani''. Tartu</ref> ==Eesti professionaalne tekstiilikunst== Tekstiilikunstis, ühes ~~[[Tarbekunst\|~~tarbekunsti]] harudes, on läbi aegade olnud enim hinnas just vaibad, eriti [[~~Gobelään\|gobeläänid~~gobelään]]id. Kui kõikjal Euroopas hakati asutama kutselisi tarbekunstnikke koolitavaid õppeasutusi, siis suunanäitajateks olid eelkõige teiste kunstialade esindajad, mitte ainult tekstiili- ja vaibakunstnikud. Nii arenes eesti tarbekunst Lääne-Euroopaga ühes rütmis. Olles veidi hirmutatud modernismi askeetlikkusest, püüdsid eesti tarbekunstnikud osa saada Prantsusmaal sündinud ''art déco''<nowiki/>'st. Aastatel 1919–1933 Saksamaal [[Bauhaus]] tegutsenud kunstikool, kus õpetati kõiki visuaalseid kunste, mille ühendavaks jõuks oli arhitektuur, on tarbekunsti arengu üks verstaposte. Sealsed kudumise töötoad kogusid populaarsust ja olid edukad. Eri tasanditel ja kõigest mõne geomeetrilise kujundi rütmidega [[Anni Albers~~\|Anni Albersi~~]]i vaipu peeti rangeilmelisteks ja tehnitsistlikeks. Neid oli aga kerge tiražeerida. Olenemata sellest, et tööstuslik tootmine võimaldas kududa ka näiteks lilli või figuure, neid Bauhausi stiili viljelejate teoste hulgas ei kohta.▼ ▲Aastatel 1919–1933 Saksamaal [[Bauhaus]] tegutsenud kunstikool, kus õpetati kõiki visuaalseid kunste, mille ühendavaks jõuks oli arhitektuur, on tarbekunsti arengu üks verstaposte. Sealsed kudumise töötoad kogusid populaarsust ja olid edukad. Eri tasanditel ja kõigest mõne geomeetrilise kujundi rütmidega [[Anni Albers\|Anni Albersi]] vaipu peeti rangeilmelisteks ja tehnitsistlikeks. Neid oli aga kerge tiražeerida. Olenemata sellest, et tööstuslik tootmine võimaldas kududa ka näiteks lilli või figuure, neid Bauhausi stiili viljelejate teoste hulgas ei kohta. Eesti kunsti üks mitmekülgsemaid loovisikuid [[Adamson-Eric]] oli tuntud tänu oma julgusele, skeptilisusele ja autoriteetidele vastandumisele. Otseseid mõjutusi sai mees 1920.–1930. aastate Euroopa kunstikultuuri arenguprotsessist. Bauhausi õpilaseks ta ei saanud, kuid selle kunsti esteetiline ja disainerlik printsiip mõjutas Adamsoni loomingut märgatavalt.<ref name=":0" />

Tekstiilikunst: erinevus redaktsioonide vahel