Saag: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| on tööriistast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Saag (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Handsaws875.jpg|thumbpisi]]
'''Saag''' on üldjuhul [[Hammas (tehnika)|hammastega]] [[tööriist]] [[materjal]]ide [[lõiketöötlemine|lõikamiseks]]. Saeks võidakse nimetada ka hammasteta [[lõikeriist]]a (hõõrd- ehk [[abrasiivsaag]]i), mis on kas valmistatud [[abrasiivmaterjal]]ist või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutatakse saagi kõige rohkem [[puit|puidu]] lõikamiseks, kuid saagida saab ka näiteks [[metall]]e, [[plast]]e, [[luu]]d ja [[kivi]].
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Stone tools (saws).jpg|thumbpisi|Sae eelkäijad]]
Saag on üks vanemaid tööriistu, mille eelkäijaks võime lugeda juba [[kiviaeg]]seid sakilise servaga kivist ja [[luu (materjal)|luust]] lõikeriistu. Teada on, et [[Vana-Egiptus]]es kasutati meie [[vukssaag|vukssaega]] sarnanevat väikest saagi ning [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma|-Roomas]] ka [[raamsaag]]i. [[Vanakreeka mütoloogia|Kreeka mütoloogia]] järgi leiutas sae [[Daidalos]]e õepoeg ja õpipoiss [[Perdix]], kes kasutas eeskujuna kas kala selgroogu või mao lõualuud. [[Hiinlased|Hiinlaste]] väitel leiutas sae [[puusepp]] ja mõtleja [[Lu Ban]].
 
16. rida:
 
=== Sae kasutamine Eestis ===
[[Pilt:Sawing in Estonia 1913.jpg|thumbpisi|Muhulased laudu saagimas. Foto [[Johannes Pääsuke]] [[1913]]]]
[[Põhja-Euroopa|Põhjamaadesse]] jõudis saag suhteliselt hilja. [[Muinas-Eesti|Muinasaegses Eestis]] saagi arvatavasti ei kasutatud, sest sellele ei viita ükski arheoloogiline leid ega keeleline tõestusmaterjal. Sõnastike põhjal võib aga järeldada, et [[17. sajand]]il olid eestlased juba saega tuttavad.
 
Nii sae kasutamise oskus kui ka seda tähistav sõna võeti üle [[baltisakslased|sakslastelt]]. Esimesena hakkasid eestlased kasutama [[uurdesaag]]e ning väikesi [[nuga|noaga]] sarnanevaid ora- ehk [[tikksaag]]e ja [[puss-saag]]e, mida kasutati peamiselt [[lauanõud|nõude]] ja [[ratas]]te valmistamisel. Orasaage nimetati mõnikord ka vargasaagideks, sest [[varas|vargad]] kasutasid neid aidalukkude väljasaagimiseks. Esimeste saagide hulgas oli ka piki käepidet kinnitatud väikese lõikesügavusega [[põõnasaag]]. Mujal väga varajane [[raamsaag]] levis Eestis alles [[19. sajand]]i teisel poolel ning meile kõige tuttavam [[vukssaag]] alles sajandi lõpul.
 
Kõige suurema muudatuse tõid inimeste ellu aga palgilõikamise saed – suursaag ehk [[kahemehesaag]] ristisaagimiseks ja [[lauasaag]] pikisaagimiseks. Enne seda kasutati nii puude langetamiseks, tükeldamiseks kui ka laudadeks lõhestamiseks ja tahumiseks [[kirves]]t. Kuigi linnas ja [[mõis]]ate ehitusel kasutati suursaagi juba [[17. sajand]]ilsajandil, levis see [[talurahvas|talurahva]] hulgas laiemalt alles 19. sajandi keskel. Esimesed saed toodi [[Tallinn]]ast, [[Riia]]st või [[Pihkva]]st, samuti saadi neid hukkunud laevadelt ja [[venelased|vene]] [[rändkaupmees]]telt.
 
Puhaste elukambrite ja [[laevaehitus]]e levimisega 19. sajandil tekkis üha suurem vajadus [[laud (saematerjal)|laudade]] järele. Kuigi Eesti esimene [[saeveski]] ehitati [[Narva]]s juba [[1650]]. aastal, saagis talurahvas enamiku vajaminevatest laudadest käsitsi. Palgid vinnati kõrgetele pukkjalgadele ning üks mees seisis saagimise ajal üleval palkide peal ja teine maapinnal.
29. rida:
 
== Puidusaed ==
[[Pilt:Lauasaag1.jpg|thumbpisi|Lauasaag [[Mihkli Talumuuseum]]is]]
[[Pilt:Suursaag.jpg|thumbpisi|Suursaag (kahemehesaag) Mihkli Talumuuseumis]]
[[Pilt:Saw set 02.jpg|thumbpisi|Räsamistangid]]
[[Pilt: Räsa.jpg|thumb|rightpisi|60px|Räsatud saehambad]]
[[Pilt:Saw from recent history.jpg|thumb|rightpisi|Ketassaag]]
Puidusaed võib jagada piki- ja ristisaagimise saagideks. Lisaks jagunevad need [[käsisaag]]ideks ja [[saemasin]]ateks, viimaste hulka kuuluvad nii käsimasinad kui ka saepingid. Lõikeriistaks võib olla [[saeleht]], [[saeketas]], [[saelint]] või [[saekett]].
 
75. rida:
== Kirjandus ==
* [[Ants Viires]]. "Eesti rahvapärane puutööndus", [[Ilo]], Tallinn [[2006]]. ISBN 9985-57-794-9
* Albert Jackson, David Day. "Puutöömeistri käsiraamat", [[TEA Kirjastus]], Tallinn [[2006]]. ISBN 9985-71-511-X
* [[Toivo Meikar]], [[Teet Nurk]] 1999. Saag. ''Akadeemia'' 11(2): 347–361.