Päästepaat: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:MSEstonia4.jpg|pisi|250px|Tühi [[Estonia (laev)|Estonia]] päästepaat peale laeva uppumist.]]

'''Päästepaat''' on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud [[Uppumatus|uppumatu]] [[paat]] või [[mootorpaat]].

Mereohutuse tagamiseks on tänapäeval suuremate veesõidukite pardale vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile [[SOLAS]]{{lisa viide}} paigutatud piisaval hulgal päästepaate, et laeva ohtu sattumisel oleks reisijatel ja meeskonnaliikmetel võimalik päästepaatide abil [[veesõiduk]]i pardalt evakueeruda. Laeva päästepaadid mahutavad tavaliselt 12–150 inimest, neis on alaline [[Magevesi|magevee]]- ja toiduainevaru, samuti [[esmaabi]]- ja [[signaal]]vahendid. Tänapäeval on päästepaate osaliselt asendatud ka [[päästeparv]]edega. [[Kaubalaev]]adel on tänapäeval enamasti ülatekilt vette langevad kaetud päästepaadid, [[reisilaev]]adel taavetite abil piki parrast alla vette langetatavad.

Suurematel [[reisilaev]]adel aga peab olema kiire [[valvepaat]], mida on võimalik laeva liikudes veesata. See on tavaliselt kiire mootorpaat, mida kasutatakse üle parda kukkunud inimeste päästmiseks.

Alates 19. sajandist laialt levinud [[merepäästejaam]]ad kasutasid merekindlaid aeru-päästepaate, mis olid võimelised iga ilmaga sõitma ja mille abil sai ohtu sattunud veesõidukitelt inimesi päästa. Erinevate merepäästevahendite levik 20. sajandil, laevadel endil paiknevad päästepaadid ja veesõidukite areng on aga merepäästejaamade tähtsust mõnevõrra vähendanud.