Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lehekülg asendatud tekstiga '<br /> {{toimeta}}{{keeletoimeta}} Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema t...'
1. rida:
<br /> {{toimeta}}{{keeletoimeta}}
hitler ja stalin lepisis selle kokku
<br />{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin]]
[[Pilt:Pact Ribentropp-Molotov- secret protocol1.jpg|pisi|Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon)]]
 
*
'''Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel''' ([[Vene keel|vene]] ''Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом'') ehk '''Molotovi-Ribbentropi pakt''' oli [[mittekallaletungileping]] [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel, millele kirjutasid 1939. aastal [[Moskva]]s alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]].<ref name="faatum_389-390" /> [[23. august]]i kuupäevaga leping allkirjastati peale südaööd ehk [[24. august]]il [[1939]].<ref name="Mertelsmann 2009"/>
 
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.
Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotas [[Vahe-Euroopa]] NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks.
 
Teise salaprotokolliga muudeti [[Poola]] ja [[Baltikum]]i esialgset jagamist.
 
Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale [[Leedu]] territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma.
 
Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni [[Operatsioon Barbarossa|Operatsioonini Barbarossa]] [[22. juuni]]l [[1941]], mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
 
==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks==
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa [[suursaadik]]u [[Friedrich Werner von der Schulenburg|von Schulenbergi]] kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungi leping, koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu projekti põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus välisasjade rahvakomissarilt [[Vjatšeslav Molotov|V. Molotovilt]] vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna [[Stalin]] oli selle kuupäevaga nõus.<ref name="YNikS" />
 
Nõukogude pool katkestas läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga 21. augustil 1939.
 
==Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel==
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri [[Jossif Stalin]]i algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud [[Euroopa]]t [[natsionaalsotsialism]]ist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt [[maailmarevolutsioon]]ini viia.
 
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.<ref name="5G8sT" />
 
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped."<ref name="OK61m" /> Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. [[Kindralleitnant]] S. Krivošein, kes oli [[Punaarmee]] 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral [[Heinz Guderian|H. Guderian]]iga Nõukogude-Saksa ühisparaadi [[Brest (Valgevene)|Brestis]] Poola jagamise puhul, ütleb: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..."<ref name="D9QnI" /><ref name="LukpE" />
 
==Lepingu allakirjutamine Moskvas==
Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] maandus [[Moskva]]s 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe [[Kreml]]i. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt [[Poola]]t ja [[Balti riigid|Balti riike]] ilma [[Leedu]]ta, kuid [[Liepāja]] sadamaga, siis võib ta (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin" />
 
Samal õhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga [[Vjatšeslav Molotov]]i kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref name="HRvpi" />.
 
==Lepingu tagajärjed==
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa-Poola sõjaks.
 
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref name="7reJq" />. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat [[17. september|17. septembril]] 1939.
 
Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile.
 
[[28. september|28. septembril]] sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt]], millega lasti Eestisse 25 tuhat punaväelast. Samasugune pakt sõlmiti NSV Liidu ja [[Läti]] vahel [[5. oktoober|5. oktoobril]] ning NSV Liidu ja [[Leedu]] vahel [[10. oktoober|10. oktoobril]].
 
[[30. november|30. novembril]] ründas NSV Liit [[Soome]]t. Algas Soome [[Talvesõda]]; NSV Liit heideti kui agressor [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] välja. Tänu Soome vägede visale vastupanule ei õnnestunud NSV Liidul Soomet vallutada.
 
[[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris NSV Liidu [[Punaarmee]] Leedu, [[17. juuni]]l ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus NSV Liidu korraldatud riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis.
 
[[28. juuni]]l okupeeris [[Punaarmee]] [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Need alad liideti NSV Liiduga ja moodustati [[Moldaavia NSV]]. [[Hertsa]] piirkond Rumeeniast liideti [[Ukraina NSV]] [[Tšernivtsi oblast]]iga.
 
[[3. august]]il liideti NSV Liiduga Leedu, [[5. august]]il Läti ja [[6. august]]il Eesti.
 
[[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|tühi|700px|Plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940]]
 
==Lepingu tühistamine==
[[22. juuni]]l [[1941]], seoses [[Saksa Riik|Saksamaa]] kallaletungiga [[NSV Liit|NSV Liidule]], kaotas Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega oma kehtivuse.
 
[[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjajärgne saatus määrati mitte ainult Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid enamjaolt selle tagajärgede tõdemisega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia]] poolt ja NSV Liidu tegeliku vallutuse ''[[de facto]]'' tunnustamisega, mis vormistati kokkulepetega [[Jalta konverents|Jalta]] ja [[Potsdami konverents]]idel [[1945]]. aastal, millega suurriigid kinnitasid hetkeolukorra püsivana järgmisteks aastateks.
 
[[23. august]]il [[1979]] avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ([[Balti apell]]i) [[ÜRO]] peasekretärile ning [[NSVL|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus.
 
[[23. august]]il [[1987]] toimus [[MRP-AEG]] korraldatud [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi meeleavaldus]] [[Tallinn]]as, kus nõuti avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist.
 
[[23. august]]il [[1989]] moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett ([[Balti kett]]) [[Tallinn]]–[[Riia]]–[[Vilnius]]. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida.
 
[[24. detsember|24. detsembril]] 1989 tunnistas [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]] pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.
 
==Tekstid==
===Lepingu tekst===
 
[[NSVL|NSV Liidu]] Valitsus ja [[Saksamaa|Saksa]] Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSV Liidu ja Saksamaa vahel [[1926]]. aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele:
 
1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega.
 
2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki.
 
3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes.
 
4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu.
 
5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel.
 
6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra.
 
7. Käesolev leping kuulub [[ratifitseerimine|ratifitseerimisele]] võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset [[Berliin]]is. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest.
 
Koostatud kahes originaaleksemplaris, [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]es.
 
NSV Liidu Valitsuse volitusel: [[Vjatšeslav Molotov]]<br>
Saksa Valitsuse nimel: [[Joachim von Ribbentrop]]<br>
[[23. august]]il [[1939]] [[Moskva]]s.
 
===Salajase lisaprotokolli tekst===
[[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg|vasakul|pisi|Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon)]]
 
Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist [[Ida-Euroopa]]s. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni:
 
1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Balti riigid|Balti riikidele]] ([[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid [[Vilnius]]e piirkonnas.
 
2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Poola]] riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir [[Narew]]i, [[Wisła]] ja [[San (jõgi)|Sani]] jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel.
 
3. [[Kagu-Euroopa]] osas rõhutab Nõukogude pool oma huve [[Bessaraabia]]s. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas.
 
4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses.
 
Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop<br>
NSV Liidu Valitsuse volitusel: V. Molotov<br>
Moskvas, 23. augustil 1939
 
===Lepingu kehtetuks tunnistamine===
 
[[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust [[1939]]. aasta Nõukogude–[[Saksamaa|Saksa]] mittekallaletungilepingule"
 
1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused.
 
2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas [[fašism]]i [[agressioon]]i oht [[Euroopa]]s ja [[Jaapan]]i [[militarism]]i oht [[Aasia]]s, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku [[natsionaalsotsialism|natsliku]] agressiooni tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Otsus ratifitseerimise kohta võeti vastu [[31. august]]il Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati [[24. september|24. septembril]] 1939. a.
 
3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] [[õigusnorm|norm]]idest ja [[riik]]ide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Must meri|Musta mereni]], [[Soome]]st [[Bessaraabia]]ni.
 
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
 
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused – vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele – kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. [[22. juuni]]l [[1941]]. a.
 
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude [[välispoliitika]] leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide [[suveräänsus]]e ja [[iseseisvus|sõltumatus]]ega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]]ga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt [[1920]]. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail [[1926]]–[[1933]], kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul [[Poola]] ja Soome ees.
 
6. Kongress konstateerib, et [[Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja kogu partei, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
 
7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid [[ultimaatum]]ite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi.
 
8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa [[uutmine|uutmisprotsessist]], mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes.
 
NSV Liidu Ülemnõukogu esimees [[Mihhail Gorbatšov|M. GORBATŠOV]]
 
[[Moskva]], [[Moskva Kreml|Kreml]], [[24. detsember|24. detsembril]] [[1989]].
Nr. 979-I.
 
Allikas: NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr. 29, art. 579.
 
==Vaata ka==
*[[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="faatum_389-390">Küllo Arjakas, ''Faatum: Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi – Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale.'' (Tallinn: SE & JS, 2009), lk 389–390.</ref>
<ref name="Mertelsmann 2009">[https://arvamus.postimees.ee/154989/olaf-mertelsmann-23-august-1939-eel-ja-jarellugu Olaf Mertelsmann: 23. august 1939, eel- ja järellugu], Postimees, 22. august 2009</ref>
<ref name="YNikS">Manfred Vasold. ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref>
<ref name="5G8sT">[[Viktor Suvorov]]. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref>
<ref name="OK61m">Ajaleht "Правда" 15.09.1927</ref>
<ref name="D9QnI">Кривошеин С. М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref>
<ref name="LukpE">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref>
<ref name="Pronin">[http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000]</ref>
<ref name="HRvpi">[http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm Läbirääkimised Kremlis]</ref>
<ref name="7reJq">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
=== Raamatud ===
* "Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni. Dokumente ja materjale." Koostanud [[Küllo Arjakas]], [[Heino Arumäe]], [[Tiit Arumäe]], [[Rein Helme]]. Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1989]], 200 lk, ISBN 5797902052; vene keeles: ''От пакта Молотова-Риббентропа до договора о базах: документы и материалы'' [составители Кюлло Арьякас... и др.], Таллин: Периодика, 1990, 216 lk, ISBN 5797902583
* [[Heiki Lindpere]], "MRP: raske ülestunnistus". [[Olion]], Tallinn [[1991]], 112 lk; teine, täiendatud ja parandatud trükk: [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], Tallinn [[2009]], 240 lk, ISBN 9789949170692
* [[Roger Moorhouse]], "Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939–1941" (''The devil's alliance: Hitler's pact with Stalin, 1939–1941''). Tõlkinud [[Vahur Lokk]]. [[AS Äripäev]], Tallinn [[2015]], 474 lk; ISBN 9789949560165
 
=== Artiklid ===
* [[Aleksandr Jakovlev]], "Nõukogude – Saksa 1939. aasta mittekallaletungipaktile poliitilise ja õigusliku hinnangu andmise komisjoni teadaanne" (komisjoni esimehe ettekanne NSV Liidu rahvasaadikute II kongressil) – [[Poliitika (ajakiri)|Poliitika]] [[1990]], nr 2, lk 3–16
* [[Pavel Sudoplatov]]. "Molotov-Ribbentropi pakt". Tõlkinud ja järelsõna: [[Jaan Isotamm]]. – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 4, lk 693–709
* [[Jan Lipinsky]]. "Hitleri-Stalini pakti salajane lisaprotokoll. Lühikokkuvõte 1939. a 23. augusti Molotovi-Ribbentropi lepingu salaprotokolli loost". Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm. – Akadeemia [[2009]], nr 9, lk 1663–78
 
==Välislingid==
*[http://www.ns-archiv.de/krieg/sowjetunion/vertrag/nichtangriffspakt.php Pakti ja lisaprotokolli saksakeelne tekst]
*[http://historyfoundation.ru/2019/05/31/pakt/?fbclid=IwAR17uH6EF6so8NZlqYFCd8qc_6Ldby_N1V7W9Q5Nze9dW3wHzcUw-6Y7wDo Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst]
*[http://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BA%D1%82_%D0%9C%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%E2%80%94_%D0%A0%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BF%D0%B0 Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst Vikitekstides]
*[http://www.anaga.ru/2//1/molotov-ribbentrop.htm Molotovi-Ribbentropi pakt oli vältimatu]
 
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]