Natsionaalsotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}
'''Natsionaalsotsialism''' ehk '''rahvussotsialism''' ehk '''natsism''' on surrogaatne ideoloogia, mis kasutas äärmuslikke elemente, oli nii[[paremäärmuslus|paremäärmuslik]] [[totalitarism|totalitaristlik]] [[Poliitika|poliitiline]] ja [[majandus]]lik [[ideoloogia]], mida kandis [[Adolf Hitler]]i poolt juhitud [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] ning mis kujundas [[Saksamaa]] riiklikku poliitikat [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] aastatel [[1933]]–[[1945]].
 
Natsionaalsotsialismi iseloomustavad näiteks [[rahvuslus]], [[šovinism]], [[massikultus]], demokraatiavastasus, tugeva juhi kultus[[juhikultus]], [[diktatuur]], intellektualismivastasus, aaria[[aarja rassirass]]i ülemvõimu taotlemine ning eesmärk hävitada aariaaarja rassi vaenlasedkuulumatud inimesed.
 
Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast [[Versailles' leping]]ut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb [[Arthur de Gobineau]] ja [[Houston Stewart Chamberlain]]i [[rass]]ilistel [[doktriin]]idel, lisaks [[Heinrich von Treitschke]] rahvuslusel ja [[Friedrich Nietzsche]] ideedel.
 
Natsionaalsotsialismil on palju sarnaseid omadusisarnasusi itaalia [[fašism]]iga.
 
 
 
==Põhijooned==
===Rahvuslus===
Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte [[rahvusriik]]i: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" ('üks rahvas, üks riik, üks juht'). See pidi viima lõpule eri riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.
 
=== Antisemitism ===
Selline eesmärk viis [[rassism]]ini, mis avaldus eelkõige [[rassiteooria]]l põhinevas "[[Aarja rass|aarja]] ja [[germaani rass]]i" ülistamises ja [[härrasrass]]i aretamise taotlustes ning [[antisemitism]]is.
Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitu "põhjendust". [[Juudid|Juute]] esitati massilise [[tööpuudus]]e, [[linnastumine|linnastumise]] ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja [[kapitalism]]i niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat [[immigrandid|immigrantide]] vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.
 
=== Rassism ===
Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli [[Alfred Rosenberg]]. "Aarja rassi", millesse [[sakslased]] arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "[[Verepuhtus]]e" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega ([[Nürnbergi seadused]]). [[Vaimupuue|Vaimupuudega]] isikuid ja rasked [[kurjategija]]d [[steriliseerimine|steriliseeriti]] [[eugeenika]] nimel.
 
SellineNatsionaalsotsialismi eesmärkpuhul viistugines [[rassism]]ini, mis avaldus eelkõige [[rassiteooria]]l põhinevas "[[Aarja rass|aarja]] ja [[germaani rass]]i" ülistamises ja [[härrasrass]]i aretamise taotlustes ning [[antisemitism]]is.
 
===Antikommunism===
Natsionaalsotsialismile oli omane [[antikommunism]] – terav [[marksism]]i-, [[kommunism]]i- ja [[bolševism]]ivastane hoiak.
 
===Demokraatiavastasus===
Natsionaalsotsialism, nagu ka fašism ja kommunism, oli suunatud [[demokraatia]] vastu ning nägi ette [[partei]]de, vabade [[ametiühingud|ametiühingute]] ja [[vaba ajakirjandus]]e kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma [[rahvustervik]]uga, mida ühendab [[juhikultus]]. Müstiliselt mõistetud "[[Veri ja muld|Verele ja mullale]]" tuginev [[rahvus]] vajas "[[eluruum (poliitika)|eluruum]]i", mille võitmine eeldas [[militarism|militaristlikku]] hoiakut.
 
== Antisemitism ==
Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitu "põhjendust". [[Juudid|Juute]] esitati massilise [[tööpuudus]]e, [[linnastumine|linnastumise]] ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja [[kapitalism]]i niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat [[immigrandid|immigrantide]] vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.
 
== Rassism ==
Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli [[Alfred Rosenberg]]. "Aarja rassi", millesse [[sakslased]] arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "[[Verepuhtus]]e" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega ([[Nürnbergi seadused]]). [[Vaimupuue|Vaimupuudega]] isikuid ja rasked [[kurjategija]]d [[steriliseerimine|steriliseeriti]] [[eugeenika]] nimel.
 
==Natsionaalsotsialism ja fašism==
30. rida ⟶ 33. rida:
 
==Diskussioon natsionaalsotsialismi parempoolsusest==
Natsionaalsotsialismi on peetud ka vasakpoolseks ideoloogiaks{{lisa viide}}.
 
Natsionaalsotsialismi on peetud ka surrogaatseks ideoloogiaks, mis kasutas äärmuslikke elemente{{lisa viide}}.
 
== Vaata ka ==