Jordaania: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
94. rida:
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+
|-
!Sektor
121. rida:
[[I maailmasõda|I maailmasõja]] lõpul tõrjuti [[Suurbritannia]] toel Jordaania aladelt türklased välja.
[[1920]]. aastal liideti Jordaania territoorium [[Suurbritannia]] hallatud [[Palestiina mandaatterritoorium]]i osaga. [[1921]]. aastal eraldati
{{vaata|Jordaania riigipeade loend}}
===Jordaania kuningriik===
[[1946]]. aastal loodi sõltumatu Transjordaania Hašimiidi Kuningriik. [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati 14. veebruaril 1948 välja [[Iisrael]]i riik, partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki – Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud Araabia riikide valitsused kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]. Palestiina aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga.
[[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|
Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes [[Jordani jõgi|Jordani jõ]]e mõlemal kaldal, sai riigi nimeks Jordaania. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastast [[1950]] on Jordaania Hašimiidi Kuningriik. 1958. aasta veebruaris sõlmisid Lähis-Ida [[Hašimiidide dünastia]] monarh [[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] Jordaanias ja Iraagi kuningas [[Fayşal II]] vastukaaluks Egiptuse ja [[Süüria]] [[Ühendatud Araabia Vabariik|Ühendatud Araabia Vabariigi]]le, Iraagi ja Jordaania föderatsiooni ([[Araabia Föderatsioon]]). [[Föderatsioon]] aga lagunes juba juulis, kui Iraagis kukutati [[Fayşal II]]
[[1967]]. aastal kaotas Jordaania [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] Iisraeliga [[Ida-Jeruusalemm]]a ja [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]], mille tagajärjel elab Jordaanias ligi 2 miljonit [[Palestiina]] põgenikku, mis moodustab kolmandiku riigi rahvastikust.
1970. aastal puhkes [[Jordaania kodusõda]], milles suruti maha [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i (PVO) sissid, kes tegutsesid Jordani jõe idakaldal, praeguse Jordaania territooriumil ja mille järel saadeti riigist välja Palestiina põgenikud, sealhulgas PVO liikmed. PVO täidesaatva komitee juht oli
Alates aastast [[1955]] on Jordaania [[ÜRO]] liige.
| |||