Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 59 baiti ,  3 kuu eest
P
== Kirik Kiievi-Vene riigis ==
{{Vaata|Õigeusu kirik}}, ''[[Vene õigeusu kirik]]'', ''[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend#Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidid (988–1461)|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidid]]''
[[988]]. aastal võttis Kiievi suurvürst [[Vladimir Püha]], vastu [[õigeusu kirik]]u usutunnistuse ja aja jooksul sai Kiievi-Vene riigiusuks vene [[õigeusk]], mille juht Kiievi [[Kiievi metropoliit]] allus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhile]]. Kuna kirik toetas suurvürsti võimu, tunnistades tema erakordsust ja õigust valitseda, siis eraldas [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] riigi kogutud maksudest 1/10 kiriku ülalpidamiseks. Nii kujunes aja jooksul [[sümbioos]] Vene riigi ja kiriku vahel, mis kestis kuni [[1917]]. aastani.
 
[[989]]. ([[vkj.]] 6497.) aastal ehitati suurvürstisuurvürst Vladimir Svjatoslavitši korraldusel Kiievisse Ülipüha Jumalaema Kuulutuse kirik<ref>[http://chron.eduhmao.ru/page_5_12_0.html ОСВЯЩЕНА ДЕСЯТИННАЯ ЦЕРКОВЬ В КИЕВЕ]</ref>.
 
PealeLisaks suurvürsti materiaalsemateriaalsele toetusetoetusele omas kirik ka ise maavaldusi (''вотчина'') ning nõudis sellel elavatelt [[talupoeg]]adelt tasu ja [[koormis]]i. [[10. sajand]]i lõpus anti kirikule õigus kohut pidadamõista ja kohtupidamistasusidkohtumõistmistasusid nõuda. Nende [[jurisdiktsioon]]i alla kuulusid perekonna- ja olmeprobleemideolmetülide lahendamine ning [[vaimulik]]ega seotud küsimused. Ilmalikule ehk vürstivõimule ei allunud [[piiskop]]id (''иерарх''), vaimulikud ja mungad-kirikuteenrid, samuti isikud, kes olid kiriku hoole all: vanad, vigased, heidikud, samuti isikud, kes sõltusid kirikust: kirikule ilmalikelt maaomanikelt annetatud [[holopp|holopid]].
 
Enne Venemaa ristiusustamist oli praktiliselt kogu Kiievi-VenemaaVene elanikkond kirjaoskamatu. Ristiusustamine seevastuaga soodustas [[kirjaoskus]]e laialdast levikut. Selles osas oli tähtis, et [[kristlus]] võeti vastu selle idapoolsel, mitte läänepoolsel kujul, sest [[katoliiklus]] nägi ette [[jumalateenistus]]te pidamist [[ladina keel]]es, aga õigeusk lubas jumalateenistusi korraldada ka kohalikes keeltes. See lõi soodsad tingimused omakeelse kirjaoskuse levimisele massidesse.
 
Venekeelse kirjaoskuseKirjaoskuse areng tekitas olukorra, kus kirikul puudus algusest peale ainuõigus kirjaoskuse ja [[haridus]]e levitamisele. Kirjaoskuse levikust linnaelanike hulgas annavad tunnistust säilinud [[tohtkiri|tohtkirjad]]. Kirja kasutati mitte üksnes [[raamat]]utes ning seadusandlikes ja haldusaktides, vaid laialdaselt ka olmes. Käsitöötoodetel pole kirjad haruldased. Lihtsad linnaelanikud on jätnud ka kirikuseintele arvukalt kirju.
 
[[Pilt:Bilitower.jpg|pisi|"[[Novgorod]]i kaubalaevastik seilab üle mere", [[Ivan Bilibin]]]]
[[Pilt:Bilibin justice.jpg|pisi|"Täidesaatev õigusemõistmine Kiievi-Venes", Ivan Bilibin]]
 
== Õigussüsteem ==
Kõige varasemad näited Kiievi-Vene õigussüsteemist pärinevad Kiievi vürstide ja [[Bütsants]]i vahelistest [[läbirääkimised|läbirääkimistest]] aastatest [[911]], [[944]] ja [[971]]. Nende läbirääkimiste materjalid sisaldavad andmeid näiteks Kiievi-Venemaa [[omandiõigus]]e, [[pärimine|pärimise]], [[vang]]ide ja [[ori|orjade]] kohta.