Induktiivpool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Trükiviga |
P pisitoimetamine |
||
10. rida:
[[Pilt:Inductor.svg|pisi|125px|Induktiivpooli (drosseli) tingmärk elektriskeemides]]
[[Pilt:Reguleeritav pool.jpg|pisi|125px| Reguleeritav induktiivsus]]
[[Pilt:Seadepool.jpg | pisi
Pool koosneb alusest ja sellele mähitud [[mähis]]est. Alusele mähitud poolidel võib olla üks või mitu mähist. Samuti võivad ühe mähise osad olla alusele mähitud [[sektsioon|sektsioneeritult]], ühekihilised mähised kindla keerusammuga.
Väikese induktiivsusega poolide puhul võib poolialus ka puududa. [[Elektromagnetspekter
Selleks et vähendada pooli mõõtmeid ja võimaldada induktiivsust teatud piirides sujuvalt reguleerida, kasutatakse suurt magnetilist läbitavust omavat [[ferriitsüdamik]]ku. [[Ülikõrgsagedusala
Parasiitsidestuste tekkimise vältimiseks varjestatakse induktiivpoolid vask- või alumiiniumplekist [[varjestamine|varje]]ga.
22. rida:
Electronic_component_inductors.jpg|Mitmesuguseid induktiivpoole
Hf spoler og transformatorer.jpg|[[Raadiosagedus]]poole<br/>(all: ferriitantenn [[kesklaine|kesk-]] ja [[pikklaine]]le)
Planar core assembly exploded.png|Lameda
Festinduktivitaeten.jpg|Induktiivkomponendid (värvimarkeeringuga)
</gallery>
48. rida:
===Ühekihiline tihemähisega induktiivpool===
Ühekihilise tihemähisega induktiivpoole kasutatakse enamasti sagedusel üle 500
[[Pilt:Induktiivpoolid.png|pisi|500px|Induktiivpoolide mõõtmed]]
Ühekihilise pooli induktiivsus
95. rida:
*<math>k_1</math> – kujutegur, mis saadakse suhte <math>\frac {D_{max}} {D_{min}}\!</math> alusel diagrammilt;
*<math>D_{max} \!</math> – pooli suurim välisläbimõõt (mm);
*<math>D_{min}\!</math> – pooli väikseim siseläbimõõt (mm).
Spiraali moodustavate poolringide tsentrite vahe <math>s_0</math> määrab juhtmeriba laiuse <math>s_r</math> ja nende vahe <math>s_v</math>.
101. rida:
Ruutspiraalse lamepooli induktiivsus
:<math>L_r= k_2 w ^2 A_{max} \cdot 10^{-4}.</math>
Nõutava induktiivsuse saamiseks vajalik ruutspiraalse pooli keerdude arv
120. rida:
*südamiku parameetrite stabiilsus – seda väljendab magnetilise läbitavuse [[temperatuuritegur]], mis võrdub südamiku efektiivse [[magnetiline läbitavus|magnetilise läbitavuse]] suhtelise muutusega temperatuuri muutumisel ühe [[Kelvin]]i kraadi võrra.
Induktiivpoolidele valmistatakse
===Ferriitsüdamikuga poolid===
Silindrilise [[ferriitsüdamik]]uga poolidel on suur hüvetegur ja väiksemad mõõtmed kui südamikuta poolidel. Südamiku kasutamisel poolis nõrgeneb [[Induktiivpooli puisteväli|pooli puisteväli]], samuti lihtsustub pooli häälestamine.
Südamikuga pooli induktiivsus
130. rida:
===Ferriidist rõngassüdamikuga induktiivpoolid===
Rõngassüdamikuga pooli induktiivsus (mikrohenrides):
139. rida:
*<math>\mu_d\!</math> – südamiku materjali dünaamiline [[magnetiline läbitavus]],
*<math>S_s\!</math> – südamiku ristlõike pindala (ruutsentimeetrites),
*<math>l_k \!</math> – magnetjõujoonte keskmine pikkus (sentimeetrites),
Pooli keerdude arv
156. rida:
===Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid===
Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolidel on induktiivsuse vähendamiseks mittemagnetilisest metallist (vask, alumiinium, valgevask) südamik. Diamagnetsüdamikuga on võimalik induktiivsust vähendada 10...15
==Induktiivpoolide varjestus==
Poolide [[varje (elektroonika)|varjestamist]] kasutatakse neil juhtudel, kui on vaja ära hoida poolidevahelist [[parasiitsidestus
Varje mõjul väheneb pooli induktiivsus ja hüvetegur ning suureneb omamahtuvus. Pooli andmete muutumine on seda suurem, mida lähemal on varje pooli mähise keerdudele.
Poolide varjestamiseks kasutatakse alumiinium-, vask- või valgevaskplekist silindrilisi või ristkülikukujulisi topsikuid. Sageli tehakse kõrgsageduspoolide varjetesse avad, et oleks võimalik keerata häälestamiseks poolisüdamikke.
==Vaata ka==
*[[Paispool]]
175. rida ⟶ 174. rida:
{{Elektroonika}}
[[Kategooria:Elektroonikakomponendid]]
[[Kategooria:Raadiotehnika]]
|