Sigmatism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin teksti |
tsitaadi küljendamine |
||
1. rida:
'''Sigmatism''' on [[düslaalia]] üks vorme, täpsemalt s-tähe vaeghääldus.Sigmatism on oma nime saanud kreeka keele järgi nagu teisedki levinumad üksikhäälikute vaeghääldused.<ref name=":1">Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim.), ''Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia'' (lk. 73-83). Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
S on [[ahtushäälik]] ja [[sibilant]]. S-tähe omandamine hakkab hiljem kui teiste häälikute omandamine tänu tema raskusele <ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Hint|pealkiri=Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal.|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=}}</ref> ning seetõttu esineb s-tähe vaeghääldust ka kõige rohkem. <ref name=":1" /><blockquote>"S-i õige hääldusasendi korral on hambakaared kergelt avatud (1-2 mm). Keeletipp on suunatud alumiste hammaste poole. Keeleküljed on tõstetud, tekitades kõvasuulae ja hambasompude piirkonnas (alveoolidel) ahtuse. Keele keskjoonele tekib rennitaoline nõgu. Läbi ahtuse ja rennitaolise nõo kulgeb õhujuga, mis tekitab hõõrdumisel s-häälikule omase kahina." <ref>Raudik, S. (2016). Häälduspuuded. M. Padrik, M. Hallap (Toim.), ''Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia'' (lk. 76). Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref></blockquote>
=== '''Põhjused'''===
| |||