Sigmatism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin teksti |
lisasin teksti |
||
3. rida:
S on [[ahtushäälik]] ja [[sibilant]]. S-tähe omandamine hakkab hiljem kui teiste häälikute omandamine tänu tema raskusele <ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Hint|pealkiri=Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal.|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=}}</ref> ning seetõttu esineb s-tähe vaeghääldust ka kõige rohkem. <ref name=":1" />
"S-i õige hääldusasendi korral on hambakaared kergelt avatud (1-2 mm). Keeletipp on suunatud alumiste hammaste poole. Keeleküljed on tõstetud, tekitades kõvasuulae ja hambasompude piirkonnas (alveoolidel) ahtuse. Keele keskjoonele tekib rennitaoline nõgu. Läbi ahtuse ja rennitaolise nõo kulgeb õhujuga, mis tekitab hõõrdumisel s-häälikule omase kahina." <ref>Raudik,
=== '''Põhjused'''
S-tähe vaegushääldusel võib olla erinevaid põhjuseid:
# Funktsionaalsed ehk talituslikud põhjused <ref name=":0" /><ref name=":1" /> Funktisonaalsed põhjused jagunevad omakorda sotsiaalseteks ja bioloogilisteks. <ref name=":1" /> Bioloogilised põhjused on näiteks lapseeas antud hääliku omandamise perioodil pöetud haigused, mis nõrgendavad lapse lihastoonust ja seega keelelihase nõrkuse tõttu ka antud hääliku täpse häälduse omandamise. Sotsiaalsete põhjuste alla kuulub näiteks täiskasvanute ebaõige kõne, mida laps jäljendab või vanema liigne nõudlikkus lapse häälduse suhtes kõne arengu perioodil. Eestikeelse s-tähe hääldust võib mõjutada ka muukeelses keskkonnas viibimine. <ref name=":1" />
# Mehhaanilised ehk ehituslikud põhjused.<ref name=":0" /> <ref name=":1" />Mehhaaniline düslaalia võib tekkida igas vanuses ja tähendab perifeersete häälduselunidte anatoomilisi kahjustusi.<ref name=":1" /> näiteks hamba-lõualuusüsteemi anomaaliad. <ref name=":0" /> Lastel võib s-i vaeghääldus kaasneda aknüloglossiaga ehk häirunud keelekida kinnitusega. S-i vaeghääldus ei ole siiski otseselt aknüloglossiast põhjustatud vaid pigem järgneb aknüloglossiat korrigeerivale kirurgilisele sekkumisele, millega kaasneb keelemuskilte nõrkust. Viimane võib omakorda s-i vaeghääldust põhjustada.<ref>{{Netiviide|Autor=Vivek M. Rege|URL=https://web.archive.org/web/20130415095352/http://www.pediatriconcall.com/forpatients/commonchild/HeadAndNeck/tongue_tie.asp|Pealkiri=Tongue Tie in Infants|Väljaanne=|Aeg=27.01.2009|Kasutatud=03.06.2019}}</ref>
▲3. Kahjustunud kuulmine<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tiia Espe|pealkiri=Logopeedia alused|aasta=1973|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>.
▲=== '''Vormid''': ===
"1. Interdentaalne ehk hammastevaheline s - keeletipp on hääldamisel hammaste vahel;
33. rida ⟶ 31. rida:
Interdentaalsust peetakse väikelastele eakohaseks, kuna see on seotud laste anatoomiliste iseärasustega (suuõõne ja keele suuruse vahekord).<ref>{{Raamatuviide|autor=Ester Lepik|pealkiri=Emakeele Seltsi Aastaraamat. 18|aasta=1972|koht=|kirjastus=|lehekülg=|artikkel=Laste keele iseärasused|köide=}}</ref>.
=== '''Ravi
S-i vaeghääldust oskab korrigeerida [[logopeed]]. Enamustel juhtudel on s-i vaeghäälduse põhjused pigem siiski funktsionaalsed ning on kergesti ravitavad.<ref name=":1" />
▲Lapse [[Artikulatsioon|artikulatsiooni]]<nowiki/>aparaati tuleb tugevdada. Laps peab tegema vastavaid harjutusi, mis aitavad tugevdada lapse kõneelundite lihaseid. Samaaegselt peab laps oskama suunata väljahingatavat õhku ning selle tugevust<ref name=":0" />.
== Viited ==
| |||