Redaktsioon: 8. märts 2018, kell 02:25 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 378 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 14:44 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust P sortimisvõti par (+ masintoim), replaced: “ → ", ” → " Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Kraavi kihelkonnakool 2014.jpg\|pisi\|[[Kraavi kihelkonnakool]]i hoone 2014. aastal]] '''Kihelkonnakool''' (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima [[vallakool]]i lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid. 1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti luteri usu kihelkonnakoolid [[algkool]]ideks. 7. rida: Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend\|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]] 1765. aasta [[koolipatent\|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastatel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium\|Kanepi kihelkonnakool]]. [[Liivimaa kubermang\|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[~~Liivimaa_talurahvaseadused~~Liivimaa talurahvaseadused\|talurahvaseaduse]] järgi pidi iga [[kihelkond]], kus oli vähemalt 2000 meeshinge, asutama kihelkonnakooli ja seda kogukondade poolt ülal pidama. [[Põhja-Eesti]]s hakkasid luteri usu kihelkonnakoolid levima 1870. aastatel, nende asutamine muudeti [[Eestimaa kubermang]]us kohustuslikuks [[1875]]. aastal. ==Koolide juhtimisorganid== Kihelkonnakoolide üle teostasid järelevalvet esialgu kirikueestseisja ja kirikuõpetaja, alates [[1840]]. aastast [[kreisi maakoolivalitsus]]ed Liivimaal ja [[provintsi koolikolleegium]] [[Saaremaa]]l. Eestimaal kuulusid kihelkonnakoolid alates [[1875]]. aastast [[kreisi koolikomisjon]]ide ja alates [[1887]]. aastast [[rahvakoolide inspektor]]ite järelevalve alla.<ref name="Liim, A 1917">Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.</ref> ==Koolide arv== [[1852]]. aastal tegutses [[Lõuna-Eesti]]s 39{{lisa viide}} [[luteri usu kihelkonnakool]]i. [[Põhja-Eesti]]s [[Eestimaa kubermang]]u alal oli samal ajal ainult neli kihelkonnakooli ([[Simuna kihelkonnakool\|Simuna]] jt). Esimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis [[1857]]. aastal Põlvas. 1870. aastaks olid kihelkonnakoolid asutatud ka [[Jõhvi kihelkonnakool\|Jõhvis]], [[Iisaku kihelkonnakool\|Iisakus]] ja [[Vaivara kihelkonnakool\|Vaivaras]]. [[1871]]. aastal avati [[Viru-Nigula kihelkonnakool]] [[Pikaristi]]l, [[1873]]. aastal [[Väike-Maarja kihelkonnakool\|Väike-Maarja]]s ja [[Koeru kihelkonnakool\|Koeru]]s, [[1874]]. aastal [[Viru-Jaagupi kihelkonnakool\|Viru-Jaagupi]]s, [[Ambla kihelkonnakool\|Ambla]]s, [[Türi kihelkonnakool\|Türi]]l, [[Harju-Jaani kihelkonnakool\|Harju-Jaani]]s<ref>Harju maakonnast. Uus kihelkonnakool. Eesti Postimees, nr.39, 25. september 1874, lk 226</ref> ja [[Kose kihelkonnakool]]. [[1887]]. aastal oli Põhja- ja Lõuna-Eestis kokku 77 luteri usu kihelkonnakooli. [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus\|1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil oli Eestis 56 luteri usu kihelkonnakooli 3445 õpilasega.<ref>Liim, A. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 111.</ref> ==Õppeained== {{kas\|[[1819]]. aasta talurahvaseaduse}} järgi oli Liivimaa kihelkonnakoolides kohustuslik õpetada kirjutamist, rehkendamist, kirikulaulu ja katekismust. [[Eestimaa kubermang]]u [[Simuna kihelkonnakool]]is õpetati näiteks 1840. aastail "ristiusu õpetust piiblilooga, ~~“maailma~~"maailma maade ~~õpetust”~~õpetust", [[õigekiri\|õigekirja]], [[rehkendamine\|rehkendamist]], oreli- ja viiulimängu ning laulmist". [[1874]]. aastast alates tuli Liivimaa kihelkonnakoolides õpetada usuõpetust, emakeelt, saksa keelt, vene keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist, laulmist, võimlemist ja aiatööd. Samu õppeaineid õpetati ka Eestimaa kihelkonnakoolides. 26. rida: Kihelkonnakooli haridusega võis töötada [[vallakool]]iõpetajana, [[vallakirjutaja]] ja mõne muu [[vald\|valla]]taseme ametnikuna. Õppekeeleks kihelkonnakoolides oli üldiselt eesti keel, mõnel pool mindi järk-järgult üle saksa keelele. [[Venestamine\|Venestamisreformidega]] aastail [[1887]]–[[1892]] muudeti õppetöö venekeelseks. Alates [[1917]]. aasta sügisest toimus õppetöö eesti keeles.<ref> name="Liim, A~~. Luteri usu kihelkonnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni~~ 1917~~. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 110.<~~"/~~ref~~> ==Kujutamine kunstiteostes== 46. rida: * Elango, A., Laul, E., Liim, A., Sirk, V. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 2010. [[Kategooria:Eesti koolid~~\| Kihelkonnakool~~]] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti uusaeg]]

Kihelkonnakool: erinevus redaktsioonide vahel