Redaktsioon: 12. mai 2019, kell 17:05 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 11:09 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 961 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
90. rida: ===Sõjategevus 1943. aastal=== [[File:Operation Iskra January 1943. 01.jpg\|pisi\|left\|Pealetungioperatsioon Säde]] [[1943]]. aasta jaanuaris murdis [[Punaarmee]] [[pealetungioperatsioon Säde]] käigus (12.–30. jaanuaril), Leningradist idapool blokaadirõngasse kitsa koridori 18. armee [[LIV armeekorpus]]e kaitses piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad. [[File:Demjansk Einkesselung.png\|pisi\|[[Demjanski pealetungioperatsioon\|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott\|Demjanski koti]] moodustamine]] 7. jaanuaril [[1943]] [[Looderinne\|Looderinde]] sektoris alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon\|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)\|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott\|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini. 1943. aasta [[10. veebruar]]ist [[1. aprill]]ini toimunud [[pealetungioperatsioon Polaartäht]] ei olnud Leningradi, Volhovi ja Looderinde vägedele edukas. Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)\|16. armee]] kaitsesse.▼ 12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis väegrupi "Nord" kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht\|Soome lahest]] [[Must meri\|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Lõunas kulges liin suures osas [[Dnepri jõgi\|Dnepri jõe]] paremal (lääne-) kaldal, kuid [[Kiiev]]i kohal moodustus vasakkaldale [[sillapea]]. Keskosas kulges liin [[Homiel]]i, [[Orša]] ja [[Viciebsk]]i linnast lääne pool kuni [[Velikaja jõgi\|Velikaja jõe]] alguseni. Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv\|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi\|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht\|Soome laheni]]. 104. rida ⟶ 102. rida: ===Sõjategevus 1944. aastal=== [[File:Krasnoe Selo-Ropsha.JPG\|pisi\|left\|[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]]] [[File:Leningrad-Novgorod.jpg\|pisi\|300px\|right\|Nõukogude vägede [[Kingissepa–Gdovi operatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]] 1944. aasta jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Wehrmacht)\|18. armee]] [[Krasnoje ~~Selo – Ropša~~Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]il tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi\|Narva jõeni]]. 14. jaanuaril alanud rünnakus osalesid ka [[Kroonlinn]]a kindlus ja punalipuline [[Balti laevastik]]. 14. jaanuaril ründasid [[Leningradi rinne\|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne\|Volhovi rinde]] üksused, hiljem liitus rünnakutega ka [[2. Balti rinne]]. Pealöögi andsid Leningradi rinde väed, kokku kolm armeed. [[Oranienbaumi sillapea]]st, ründas Nõukogude [[2. löögiarmee]] kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel, kes murdis läbi Saksa 170. diviisi rinde. 42. armee aga alustas pealetungi [[Pulkovo kõrgustik]]ult. Nõukogude [[47. armee]] alustas aga rünnakut [[Jamburg]]i suunas, et tõkestada sakslaste taandumist Narva. Saksa armee taganes Leningradi alt Narva jõe joonele. 2. löögiarmee väeosad hõivasid 19. jaanuaril [[Kipen]]i ja [[Ropša]], 42. armee väeosad [[Krasnoje Selo]]. 113. rida ⟶ 112. rida: 2. Balti rinde väed arendasid pealetungi 16. armee kaitseliinile Pihkva suunal ja hõivasid transpordisõlme [[Novosokolniki]]. Lahingutes Novosokolniki eest osalesid ka 22. armee 44. laskurkorpusega [[8. Eesti laskurkorpus]]e 23. suurtükiväepolk. [[2. veebruar]]il jõudsid Punaarmee 43. laskurkorpuse väeosad Narva jõeni, mis 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu poolt ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid 166. laskurpolgu [[Kudruküla]] ja [[Riigiküla]] vahelisel alal sillapea ja [[Vaasa küla\|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures ning [[Krivasoo kott]], mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetung]]ioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Väegrupi Nord võtsid positsiooni sisse [[Panther-liin]]il, mis kulges piki Eesti ja Läti piiri. laskurpolgu [[Kudruküla]] ja [[Riigiküla]] vahelisel alal sillapea ja [[Vaasa küla\|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures ning [[Krivasoo kott]], mis aga kõik tagasi tõrjuti. 1944. aasta veebruari löödi Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetung]]ioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Väegrupi Nord võtsid positsiooni sisse [[Panther-liin]]il, mis kulges piki Eesti ja Läti piiri. ▲Pärast [[Leningradi-Novgorodi ~~operatsioon]]i~~pealetungioperatsiooni ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)\|16. armee]] kaitsesse. {{vaata\|Narva lahing (1944)}} Nõukogude vägede suvine pealetungi algas 10. juulil ning [[Ostrov]]i linn vabastati [[21. juuli]]l, [[Pihkva]] [[23. juuli]]l ning Narva pealetung viis linna vallutamiseni [[26. juuli]]l. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin\|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed\|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.

Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel