Redaktsioon: 12. veebruar 2019, kell 16:44 redigeeri Savh (arutelu \| kaastöö) 145 muudatust Eemaldatud muudatus 5179539, mille tegi 192.121.232.253 (arutelu) Märgis: Eemaldamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 11:04 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
3. rida: '''GLONASS''' ([[vene keel]]es ГЛОНАСС – '''Гло'''бальная '''на'''вигационная '''с'''путниковая '''с'''истема) on [[satelliitnavigatsioon]]i süsteem, mis töötati välja [[Nõukogude Liit\|NSV Liidus]] ning mida praegu juhib ja haldab [[Venemaa]]. GLONASS-i alternatiivideks on [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] [[GPS\|globaalne positsioneerimissüsteem (GPS)]], [[Hiina]] [[Compass\|BeiDou satelliitnavigatsioonisüsteem]] ja [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] planeeritav [[Galileo (positsioneerimissüsteem)\|Galileo positsioneerimissüsteem]]. Süsteemis on 24 [[satelliit]]i, mis asuvad orbiidil 19 100  km kõrgusel, tiirlemisperioodiga 11 tundi ja 15 minutit. Mõõtmiste põhimõte sarnaneb Ameerika Ühendriikide navigatsioonisüsteemi NAVSTAR GPS-i omaga. GLONASS-i arenguga tegelevad riiklik korporatsioon [[Roskosmos]] (Государственная корпорация по космической деятельности «Роскосмос»), aktsiaselts [[ISS Rešetnjov]] (АО «Информационные спутниковые системы» имени академика М. Ф. Решетнёва», lühend АО «ИСС») ja aktsiaselts "Venemaa kosmosesüsteemid" (АО Российские космические системы). ==Hiljutine seis<ref name="HFPdW" />== [[Pilt:Glonass-M small. CeBIT 2011 Samstag PD 110.jpg\|pisi\| GLONASS-M satelliit ]] Seisuga 4. juuli 2014 oli GLONASSi satelliit-positsioneerimissüsteemis kokku 30 satelliiti: * 24 kasutusel satelliiti, 17. rida: ==GLONASS-i ajalugu== [[Pilt:Proton Zvezda.jpg\|pisi\|Kanderakett Proton-K]] GLONASS-i arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne katvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. Pärast valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja satelliitide lühike eluiga viisid selleni, et 2001. aastal vähenes satelliitide arv kuueni. 2001. aasta algul võttis valitsus vastu otsuse süsteem taastada ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastu võetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem» kohaselt pidi GLONASS töötama Venemaa territooriumil alates 2008. aasta algusest ning kogu maailmas 2010. aasta alguseks. Selle jaoks oli vaja lähetada orbiidile aastail 2007–2009 kokku 18 satelliiti. 2008. aasta lõpuks oli üleval 18 töökorras satelliiti, nende koguarv oli 22. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 satelliiti. 64. rida: Seisuga 29. märts 2010 olid erinevused järgmised:{{lisa viide}} GLONASS – 4,46–8,38  m, kasutades 7–8 satelliiti, GPS – 2,00–8,76  m, kasutades 6–11 satelliiti. Kui kasutada kaht navigatsioonisüsteemi koos, on viga 2,37–4,65  m, kasutades 14–19 satelliiti. Euroopa Liidu projekt ENOS kasutab mõlema süsteemi signaale ning tagab sellega asukoha 1–3-meetrise täpsuse. Kasutusele võetakse uusi meetmeid täpsuse parandamiseks.<ref name="pr_rianscience" /> 2010. aasta lõpuks peab GLONASS-süsteemi täpsus paranema 5,5 meetrini, 2011. aasta lõpuks 2,8 meetrini. Täpsus saavutatakse satelliitide arvu suurendamisega, kasutajaliideste tarkvaralise ja riistvaralise täiustamisega ning satelliitide asendamisega modernsemate GLONASS-M ja GLONASS-K tüüpi satelliitidega. 74. rida: ==Navigatsiooni kättesaadavus== [[Pilt:GLONASS integral availability.gif\|pisi\|Integraalnavigatsiooni saadavus GLONASS kliendile (PDOP ≤ 6) ööpäeva ajavahemikul 30. märtsil 2010 (koha nurk mitte vähem, kui 5 kraadi)]] 29. märtsil 2010 oli üle Venemaa horisondi nähtavate GLONASS satelliitide arv 7–8. 30. märtsil 2010 oli vastavalt integreeritud juurdepääsu kaardile positsioneerimistäpsus "hea" ja parem (PDOP ≤ 6) Venemaal terve päeva jooksul.<ref name="BdOdJ" /> Mujal maailmas oli "hea" ja parem positsioneerimistäpsus (PDOP ≤ 6) 92% ajast päeva jooksul ning mõnes piirkonnas oli see 80%. Kui kasutada GPS- ja GLONASS-signaali koos (praktiliselt kõik GLONASS-i vastuvõtjad võtavad vastu GPS-signaali), on positsioneerimistäpsus peaaegu alati "väga hea" tänu suurele hulgale nähtaval olevatele satelliitidele ja nende heale asetusele. 83. rida: ===Esimene generatsioon=== Tõeline esimene generatsioon (plokk II) GLANOSS-i satelliite oli kolmeteljelised stabiliseeritud sõidukid, mis kaalusid keskmiselt 1250  kg ja olid varustatud algelise tõukejõusüsteemiga, et vajadusel asukohta muuta. Aja möödudes uuendati neid plokkide IIa, IIb ja IIv sõidukiteks, kus iga plokk sisaldas tähtsaid muutusi. Kuuel ploki IIa satelliidil, mis saadeti kosmosesse 1985–1986, olid tunduvalt paremad aja ja sageduse näitajad kui prototüüpidel. Nende kosmoseaparaatide eluiga oli samuti pikem, keskmiselt 16 kuud. Ploki IIb kosmoseaparaadid, ettenähtud 2-aastase elueaga, valmistati 1987. aastal. Neist 12 saadeti kosmosesse, kuid sinna jõudsid neist ainult pooled, ülejäänud kukkusid rikete tõttu alla. Need kuus, mis üles jõudsid, töötasid orbiidil hästi, töötades keskmiselt 22 kuud. 90. rida: ===Teine generatsioon=== Teine generatsioon satelliite loodi 1990. aastate alguses ja esimest korda käivitati 2003. aastal. Neil satelliitidel on tunduvalt pikem eluiga, ulatudes kuni 7 aastani, ning need kaalusid vaid 1480  kg, olid umbes 2,4-meetrise läbimõõduga ja 3,7 meetrit kõrged. Ahtrisse on kinnitatud 12 primaarset antenni raadioülekannete jaoks. Kokku 14 teise generatsiooni satelliiti saadeti orbiidile kuni aastani 2007. ===Kolmas generatsioon=== Kolmanda generatsiooni satelliidid on loodud vastu pidama 10–12 aastat. Kaaluvad nad ainult 750  kg. Nad läksid käiku aastal 2010. Kolmanda generatsiooni satelliidid edastavad CDMA-signaale, kaks neist ühilduvad GPS-iga. Tänu nende väiksemale kaalule saab neid orbiidile saata kahe kaupa [[Plessetski kosmodroom]]ilt või kuue kaupa [[Bajkongõri kosmodroom~~\|Bajkongõri kosmodroomilt~~]]ilt, mis teeb kosmosesse saatmise tunduvalt odavamaks.<ref name="2myHw" /> ==2010== 112. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="pr_rianscience">[http://www.rian.ru/science/20090512/170848130.html Роскосмос обещает повысить точность работы ГЛОНАСС с 10 до 5,5 метров] РИА «Новости» ([[RIA Novosti]])</ref>▼ <ref name="HFPdW">http://www.glonass-ianc.rsa.ru/pls/htmldb/f?p=202:20:3922109954979353::NO:::</ref> ▲<ref name="pr_rianscience">[http://www.rian.ru/science/20090512/170848130.html Роскосмос обещает повысить точность работы ГЛОНАСС с 10 до 5,5 метров] РИА «Новости» ([[RIA Novosti]])</ref> <ref name="BdOdJ">{{cite web\|url=http://www.interfax.ru/society/news.asp?id=62659 \|title=В российской навигационной системе ГЛОНАСС заработал еще... – Новости – Общество – Интерфакс \|publisher=Interfax.ru \|date= \|accessdate=12.08.2010}}</ref> <ref name="2myHw">http://en.wikipedia.org/wiki/GLONASS</ref>

GLONASS: erinevus redaktsioonide vahel