Elektrirong: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:ICE3 Gaimersheim.jpg|
[[Pilt:Pesa.ed74.jpg|
'''Elektrirong''' on [[elekter|elektri]] jõul sõitev [[rong]]. Elektrirongid (inglise k. ''electric multiple unit'') koosnevad [[veomootor]]itega [[mootorvagun]]itest, juhikabiiniga [[juhtvagun]]itest ja veomootoriteta [[reisivagun]]itest.
7. rida:
Elektrironge hakati kasutama [[19. sajand]]i lõpul. Augustis [[1883]] avati elektriraudtee [[Brighton]]is. [[Saksamaa]] esimesed elektriraudteed avati [[1895]] liinil [[Meckenbeuren]]–[[Tettnang]], [[1900]] [[Mansfeld]]i kandis ja [[1903]] [[Hamburg]]i kandis.
[[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] olid kaks esimest elektriraudteed [[Bakuu]]–[[Surahhanõ]] ([[1926]], pinge 1200 V) ja [[Moskva]]–[[Mõtištši]] ([[1929]], pinge 1500 V). [[1950. aastad|1950-ndatel]] mindi NSV Liidus üle pingele 3000 V, kuid kümnendi lõpus hakati paralleelselt tootma juba selliseid ronge, mille tööpinge on 25
Elektrirongi koguvõimsus on 700–1000
== Elektriraudtee Eestis ==
15. rida:
[[Eesti]]s ([[Tallinn]]as ja [[Harju maakond|Harjumaal]]) korraldab elektrirongiliiklust [[Elron]].
Eesti esimene, 11,2
[[1941]] lõpetati elektrirongiliiklus. Kogu veerem viidi [[Perm]]i, mis sel ajal kandis nime [[Molotov]]. [[1942]]–[[1944]] demonteeriti elektriraudtee kontaktvõrk.
[[
[[1946]] elektriraudtee taastati. Liiklus algas [[18. august]]il. Kasutati sõjasaagiks saadud [[Berliin]]i elektrironge, mille jaoks ehitati kõrged ooteplatvormid. Elektriraudtee pikendati [[1958]] Pääskülast [[Klooga raudteejaam|Klooga]]ni, (Keilani 1958, Kloogani 1960) [[1960]] [[Kloogaranna raudteepeatus|Klooga-Rannale]], [[1962]] [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]sse, [[1965]] [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemma]], [[1978]] [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]ni ([[Kehra raudteejaam|Kehra]]ni juba [[1973]]. aastal) ja [[1981]] [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]]ni.
33. rida:
[[Kategooria:Rongitüübid]]
[[Kategooria:Elektertransport]]
|