Elektriauto: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Elektriautod uus sortimisvõti: " "
P pisitoimetamine
11. rida:
Sõltumata sellest, milline on elektrimootori energiaallikas, kasutatakse elektriauto ajamis sarnast skeemi. [[kütuseelement|Kütuseelemendist]] või akust saadud [[alalisvool]] muudetakse soovitud sagedusega [[kolmefaasiline vahelduvvool|kolmefaasiliseks vahelduvvooluks]] [[vaheldi]] (inverteri) abil. Vaheldist toidetakse kolmefaasilist vahelduvvoolumootorit. Selline muundamine võimaldab mootoris kõige lihtsamal viisil saada pöörlevat liikumist ja suurt [[pöördemoment]]i. Muunduri muundatud voolu [[sagedus]]est sõltub mootori kiirus. Paigalt liikumist alustatakse nullsagedusest ja suurendatakse seda järk-järgult.
 
Tänapäeval kasutatakse muundurites [[jõutransistor]]e. Muunduri ja seega ka elektrimootori tööd juhib autojuht kiirus- ja piduripedaali ning režiimivalikute teel elektroonikaseadmete abil. Auto elektrimootor on enamasti kolmefaasiline püsivmagnetitega [[sünkroonmootor]] või [[asünkroonmootor]]. Viimast on aga keerulisem kasutada pidurdamiseks. Need on kõige lihtsamad ja töökindlamad tuntud mootoritest. Sellisel mootoril on liikuvaks osaks ainult [[induktor]] ([[Rootor (elektrotehnika)|rootor]]), mille võll toetub kahele kuullaagrile. Kasutegur 80–90 protsenti.
 
Elektrimootor arendab suurt [[pöördemoment]]i ([[jõumoment]]i) ka väikestel pööretel ja ei vaja [[käigukast]]i, nagu sisepõlemismootoriga auto [[ajam]]. [[Elektriajam]]iga autol on küll [[reduktor]], kuid see vähendab pöörlemiskiirust ja toimib momendi võimendina. Selline lahendus võimaldab kasutada suure kiirusega ja seega väikese massiga mootorit.
23. rida:
Autofirmad on oma elektriautosid reklaaminud kui CO<sub>2</sub> [[emissioon|nullemissiooniga]] autosid. See on ainult osaline tõde ja võimalik siis, kui kasutame tuule-, päikese-, hüdro- või aatomielektrijaamast saadud energiat. Muide, tuumaelektrijaam ja elektriauto sobiksid omavahel väga hästi, eriti siis, kui akude maht võimaldab sõita kogu päeva akut laadimata. Tuumajaama võimsust ei ole kerge reguleerida ja seepärast vajab see päeval töötava tööstuse asemel öösel lisatarbijaid.
 
[[Väljatransistor]]idel töötava [[vaheldi]] võib muuta [[alaldi]]ks, seega [[sünkroongeneraator]]i [[vahelduvvool]] [[alaldi|alaldatakse]] akude laadimiseks sobivaks [[alalisvool]]uksalalisvooluks. Pidurdusenergia tagastamine on eriti oluline linnasõidul, kus [[kiirendus]]ed ja pidurdused vahelduvad pidevalt. Mehaanilisi pidureid kasutatakse [[seisupidur]]itena ja eriti intensiivseks või väikese kiiruse juures pidurdamiseks. Elektriauto piduriklotsid/kettad kuluvad märgatavalt vähem kui tavaautol ja elektriauto ei tarbi linnas oluliselt rohkem energiat kui maanteesõidul. Muidugi ei tarbi foori all seisev elektriauto midagi, sest mootor seisab.<ref name="TSEA" /> [http://majandus24.postimees.ee/401540/matti-liiske-tere-tulemast-elektriauto Tere tulemast, elektriauto!].
 
===Kütuseelemendiga elektriauto===
[[Kütuseelement]] toodab elektrienergiat [[vesinik]]ust autos kohapeal. Kütuseelement on võimeline surupaagist saadud vesiniku ja õhust võetud hapniku [[oksüdatsioon]]i keemilise energia muutma otse [[elektrienergia]]ks ja [[soojus]]eks, kusjuures heitmeks on ainult veeaur. Kogu[[kasutegur]] (elekter + soojus) on 80...90%, elektrienergia saamisel kasutegur kuni 65%.<ref>[https://energiatalgud.ee/index.php?title=K%C3%BCtuseelement Kütuseelement]</ref> Kaks kolmandikku saadud energiast moodustab elekter, ülejäänu aga soojus. Selline auto võiks ka öösel maja elektriga varustada ja kütta.
 
Protsess toimub mehaanilise vahelülita ja seepärast on elektri tootmise efektiivsus kaks korda parem kui elektri tootmisel sisepõlemismootoriga või [[elektrijaam]]as auruturbiiniga. Vesiniku kõrval saab kasutada ka vesinikurikast gaasi või vedelikku. Täpsemalt öeldes kasutatakse autol kütuseelementidest koostatud patareid. Elektrimootori toiteks vajaliku [[pinge (elekter)|pinge]] saamiseks tuleb jadamisi ja suurema [[voolutugevus]]e saamiseks rööbiti lülitada hulk elemente. Saadud [[alalisvool]] tuleb muuta [[vaheldi]] abil kolmefaasiliseks muudetava sagedusega [[vahelduvvool]]uksvahelduvvooluks, nii nagu akutoitega elektriautos tehakse. Pidurdusenergia salvestamiseks ja kasutamiseks paigaldatakse autole [[ülikondensaator]]patarei.
 
Kütuseelemendi töö on vastupidine protsess [[elektrolüüs]]ile ja tuntud juba üle 170 aasta. Elektrolüüsi teel võime paiksete seadmetega veest ja elektrist uuesti toota vesinikku. Kütuseelement on siiski veel liiga kallis. Üks kallis koostisosa on [[plaatina]]st [[katalüsaator]]. Uued tehnoloogiad on aga võimaldanud selle kalli metalli vajadust kütuseelemendis vähendada kümneid kordi.
36. rida:
===Akupatareiga elektriauto===
 
Kütuseelementidest odavamaks on osutunud [[aku]]deakude kasutamine. Selliseid ­autosid on hakatud nüüd enam tootma. Akumulaatoriteks olid [[pliiaku]]d, mis on aga suhteliselt vähese [[mahutavus (keemiline vooluallikas)|energiamahutavus]]ega massiühiku kohta. Tootmistehnoloogia on see-eest ammu tuntud ja olemas pikaajalised kasutuskogemused. Viimasel ajal on kasutatud [[liitiumioonaku|liitiumioon]] [[akupatarei]]sid. Seni rohkem tuntud mobiiltelefonides ja sülearvutites. Need akud on pliiakudest kallimad, kuid mahutavad sama massi juures rohkem energiat. Ühe laadimisega läbib auto 150...400 &nbsp;km sõltuvalt akupatarei [[mahutavus (keemiline vooluallikas)|mahutavus]]est (akude hulgast patareis).
 
Akusid saab laadida tavalisest kodu elektrivõrgust, [[alaldi]] paikneb autol, kuid kuna koduvõrk ja pardalaadija on väikese võimsusega, kestab laadimine kaua, ööga saab akupatarei siiski laetud ning pealegi odavama öise elektrienergiaga. Garaažis ja teel laadimisjaamades on võimsamad alaldiga laadijad, mis võimaldavad poole tunniga laadida 80% aku mahutavusest.<ref name="TSEA" /><ref name="Liiske" />
 
===Päikesepatareiga elektriauto===
[[Pilt:Sunswift eVe 1.jpg|pisi|Päikeseauto Sunswift eVe]]
[[Päikesepatarei]]ga elektriauto ([[päikeseauto]]) ehitatakse väga kergena, veomootoriks elektrimootor. Päikesepatarei paneelid paigutatakse auto katusele ja nii saab energiat auto elektrimootori toiteks. Selline auto elektrimootor võib saada energia otse päikesepatareidest [[pingemuundur]]i või [[vaheldi]] kaudu teine lahendus on selline, kus autol on ka [[akupatarei]], mida laaditakse siis kui päikest on. Ilma akuta päikesepatareidega autod on väga väikese võimsusega, 2–3 hj (1,5–2,2 &nbsp;kW)[http://welweb.org/solar/solar.html], sest auto välispind ei võimalda vajalikku hulka päikesepatareisid paigaldada. Auto kiirus ulatub veidi üle 100 &nbsp;km/h.
 
==Ajalugu==
53. rida:
 
==Eelised ja puudused==
[[Pilt:TeslaRoadster-front.jpg|pisi|[[Sportauto]] [[Tesla Roadster]].]]
Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees:
*[[Keskkond]]a ei saastata otseselt [[heitgaasid]]ega<ref name="Tehnikaleksikon" />, küll aga kaudselt.
75. rida:
 
==Rekordiautod==
[[20. sajand]]isajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiirusrekordid.
 
Alates 2004. aasta oktoobrist kuulub elektriautode kiirusrekord autole [[Buckeye Bullet]], mille tippkiiruseks mõõdeti rohkem kui 510 &nbsp;km/h. Sellel autol on üle 500-[[hobujõud|hobujõuline]] mootor, mis saab energiat [[NiMH]] akudelt.
 
== Elektriautod Eestis ==
{{uuenda}}
[[Pilt:Mitsubishi iMiev elektriautod Eestis.JPG|pisi| [[Mitsubishi iMiev]] elektriautod Eestis. ]]
[[Pilt:Tartu railway station electric car rental.jpg|pisi| Tartu ]]
Eesti on algatanud elektromobiilsuse programmi, suurendamaks [[taastuvenergia]] kasutamist transpordis. See seisneb 500 [[Mitsubishi iMiev]] elektriauto näidiskasutusse võtmises, toetusskeemis eraisikutele elektriautode soetamiseks ning riiki katva laadimisvõrgu rajamises. See tugineb suuresti [[saastekvoot|saastekvoodi]] müügil [[Mitsubishi Corporation]]ile. Laadimisvõrgu rajab Eestisse [[ABB]] ning see peab olema saavutanud töövalmiduse hiljemalt 31. oktoobriks 2012.<ref name="23Nju" />
 
92. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]], lk. 82</ref>
<ref name="TSEA">Liiske, M. Tehnoloogiaseadmete elektriajam. I osa, Tartu: Eesti Põllumajandusülikool, 1998. 95 lk</ref>
<ref name="23Nju">[http://elmo.ee/et/ELMO ELMO – Eesti elektromobiilsuse programm]</ref>