Asfaltbetoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
'''Asfaltbetoon'''<ref>[http://www.asfaldiliit.ee/_vana/?id=24&news_id=25]-Eesti Asfaldiliit</ref> (nimetatakse veel asfaldiks, sillutiseks ja mustkatteks) on [[komposiitmaterjal]], mida tavaliselt kasutatakse sõidu- ja kõnniteede, [[parkla]]te ja [[lennuväli|lennuväljade]] teede kattena. See koosneb mineraalmaterjalidest, mis on kokku ühendatud [[asfalt|asfaldiga]] ning omakorda laotud kihiti ja kokku surutud. Selle protsessi täiustas ja arendas Belgia leiutaja ning Ameerika immigrant [[Edward de Smedt]].<ref>[http://inventors.about.com/od/rstartinventions/a/History-Of-Roads.htm#smedt History of roads by Mary Bellis] Inventors Expert</ref> See leiab kasutust järjest rohkem ka [[pais]]ude kandva osana.<ref>[http://www.waterpowermagazine.com/story.asp?storyCode=472]-Waterpower magazine</ref>
Terminit
Asfaltbetoonsegu moodustamisel on oluline kasutada kehtivatele normidele vastavate omadustega [[bituumen]]i, [[filler]]it ja normides fikseeritud terakoostise ning kvaliteediga [[liiv]]a ja [[killustik]]u, et tagada saadava materjali piisav tugevus ja vastupidavus.
==Vastupidavuse näitajad==
Mis puudutab pinnase vastupidavust, rehvide kulumist, pidurdamise jõudlust ja maanteemüra, on erinevatel asfaltbetooni tüüpidel ka erinevad vastupidavuse näitajad. Määramaks sobivat asfaldi vastupidavust, võetakse arvesse liikluse tihedust erinevate sõidukite puhul ja vastupidavust hõõrdumise puhul. Asfaltbetoon tekitab vähem müra kui [[Tsement|portlandtsemendist]] valmistatud betoonist pind ning üldjuhul tekitab ka vähem müra kui killustikpinnased. Rehvimüra tekkepõhjuseks on [[kineetiline energia|kineetilise energia]] muundumine helilaineteks ning seetõttu suureneb sõiduki kiiruse suurenemisel ka müra.<ref>C. Michael Hogan, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00159677 Analysis of Highway Noise] Journal of Soil, Air and Water Pollution, Springer Verlag Publishing, Netherlands, Vol. 2, Number 3 / September, 1973</ref>
==Asfaltbetooni purunemine ja taastamine==
Asfaldi lagunemine võib väljenduda löökaukudena, asfaldi kerkimisena, rööbastusena. Külmas kliimas võivad asfaldit purustada külmakerked juba ühe talvega. Ajutise parandusena saab kasutada pragude juures
Põhilisteks faktoriteks, mis põhjustavad asfaldi lagunemist jaguneksid kolmeks: teede kvaliteet, keskkonnatingimused ja liikluskoormused (antud tee lõigul).
29. rida:
==Vaata ka==
* [[Raske nafta]]
| |||