Euroopa Sotsiaalfond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ajakohasta}}
'''Euroopa Sotsiaalfond (ESF)''' on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet[[tööhõive]]t ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% [[Euroopa Liidu eelarve|ELi üldeelarvest.]]
 
ESF on üks ELi tõukefondidest[[tõukefond]]idest, mis on mõeldud [[sotsiaalne ühtekuuluvus|sotsiaalse ühtekuuluvuse]] ja [[majanduslik heaolu|majandusliku heaolu]] suurendamiseks kõigis liidu piirkondades. Tõukefondid on ümberjaotavad rahastamisvahendid, mis toetavad Euroopas ühtekuuluvust, koondades kulutusi vähem arenenud piirkondadesse. ESFi kulutuste täpsem eesmärk on toetada täiendavate ja paremate töökohtade loomist ELis – selleks kaasrahastab fond riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke projekte, mis tõstavad tööhõive taset, töökohtade kvaliteeti ja inimeste kaasatust tööturule liikmesriikides ja nende piirkondades.
 
== Ajalugu ==
Euroopa Sotsiaalfond loodi [[1957]]. aastal ELi asutamisdokumentide hulka kuuluva [[Rooma lepingugaleping]]uga ning tegu on vanima tõukefondiga. Kuigi ESFi eesmärgiks on alati olnud tööhõive suurendamine, on fondi rõhuasetus aastate jooksul veidi nihkunud, et ajaga kaasas käia. Sõjajärgsetel aastatel oli fondi tegevuse keskmes tööliste rände juhtimine Euroopa piires; hiljem asuti võitlema noorte ja madala kvalifikatsiooniga tööjõu töötuse vastu. Peale toetuse suunamise inimestele, kellel on raskusi töö leidmisega (nt naised, noored, vanemaealised, sisserändajad ja puuetega inimesed), aidatakse praegusel rahastamisperioodil (2007–2013) ESFi rahaga ka ettevõtetel ja töötajatel muutustega kohaneda. Selleks toetatakse uuendusi töökohtades, elukestvat õpet ja töötajate liikuvust.
 
== ESFi roll ELi poliitikas ja strateegiates ==
Euroopa Liidu kõikehõlmav strateegia on [[Lissaboni tegevuskava]], mille eesmärk on muuta Euroopa 2010. aastaks maailma kõige dünaamilisema ja konkurentsivõimelisema teadmistepõhise majandusega liiduks, mis oleks suuteline jätkuvaks majanduskasvuks – selleks tuleks luua rohkem ja paremaid töökohti ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja suhtuda hoolivalt keskkonda. ESFi prioriteete kujundavad Lissaboni tegevuskava eesmärgid.
 
Paljud ELi rahastamisvahendid ja poliitilised instrumendid ongi suunatud Lissaboni tegevuskava toetamiseks. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel. Selleks kasutatakse rahalisi vahendeid (tõukefondid) ELi eelarvest, sealhulgas ESF, et toetada vähem arenenud piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut.