Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud [[muusika ajalugu|muusika ajaloo]] jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõnu (vt [[verbaalne notatsioon]]), tähti, numbreid (vt [[numbernotatsioon]]) või erilisi märke (vt [[graafiline notatsioon]]), mis võivad tähistada näiteks meloodia liikumissuunda, [[helivältus]]i, kuid ka jooniseid konkreetse muusikainstrumendi jaoks (vt [[tabulatuur]]).
[[Charles Seeger]] on jaganud muusika üleskirjutamisenoodikirja selle eesmärgi alusel kaheks: preskriptiivseks ja deskriptiivseks. Preskriptiivne ehk ettekirjutav notatsioonnoodikiri näitab, kuidas teatud teost tuleks mängida. See on suunatud [[Interpreet|interpreedile]], kes on antud muusikateose stiiliga juba tuttav. Deskriptiivne ehk kirjeldav noodistusnoodikiri on ülestähendus selle kohta, kuidas teose teatud esitus reaalselt kõlas. Selle eesmärk on anda muusikule infot sellise teose iseloomu ja detailide kohta, mille stiiliga ta ei ole kokku puutunud pole.
EuroopalikuTänane [[lääne muusika ajaloos arenes]] noodikiri väljaarenes preskriptiivsest [[neuma]]de süsteemist, mida kasutati [[Gregoriuse koraal]]i ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid eelkõige meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumade juurdeneumadele horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänapäeval tuntud viiejooneline [[noodijoonestik]]. Neumadest arenesid omakorda välja noodimärgidtänapäeva noodikirja märgid ehk [[noot (muusika)|noodid]], mille kujuabil näitason võimalik üles märkida ka näiteks [[noodivältus|vältushelivältus]]t.
Tänapäeva euroopalikulääne muusika ülesmärkimiseks kasutatavkasutatavas noodikirinoodikirjas kasutabkasutatakse tavaliselt viiejoonelist [[noodijoonestik]]ku koos abijoontega, [[noodivõti|noodivõtmeid]], [[võtmemärk]]e ja [[alteratsioonimärk]]e, [[taktimõõt]]u ja [[taktijoon]]i ning erinevate vältustega [[noot (muusika)|noote]] ja [[paus (muusika)|pause]]. Muusika [[esitus|esitamise]] täpsustamiseks lisatakseon märkeolemas janoodikirja sõnumärgid [[Tempo (muusika)|tempo]], [[Dünaamika (muusika)|dünaamika]], [[Artikulatsioon (muusika)|artikulatsiooni]] ja [[Agoogika (muusika)|agoogika]] jaoks;. samutiEri antudnoodikirja märgid on olemas ka [[Muusikainstrument|muusikainstrumendilemuusikainstrument]]ide spetsiifilisimänguvõtete märkejaoks: näiteks ([[keelpillid]]el näiteks poogna liikumise suund;suuna või [[klaver]]il pedalisatsioonpedalisatsiooni jne)tähistamiseks. Noodikirja mahu kokkuhoidmiseksvähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamise märkekordamismärke.
Ka suur osa [[Etnograafia|etnograafilisi]] noodistusi on tehtud Lääne-Euroopa klassikalist noodikirja aluseks võttes. Sellisel juhul on stiililiste nüansside ülestähendamiseks kasutusele võetud lisamärke. Näiteks kasutatakse eesti [[pärimusmuusika]] noodistustes helikõrguslike [[Alteratsioon|mikroalteratsioonide]] märkimisel üles või alla suunatud nooli või ka pluss- ja miinusmärke noodipeade kohal. Noodi vältuse pikendamiseks ja lühendamiseks on kasutusel kaarekesed noodipeade kohal.
