|
Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat [[1974]], kui [[New York|New Yorgi]] klubis [[CBGB]] hakkasid korrapäraselt esinema [[Ramones]], [[Television]], [[Blondie]] ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele.
Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma [[Do it yourself|DIY]]-ajakirjaga [[Punk Magazine]]. Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele [[flaier]]eid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". [[Patti Smith]] oli esimene, järgmine oli The Ramones.
Pungi eetiline tuum oli [[Mark Sinker]]i sõnul järgmine: “soov"soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele [[obstsöönne|obstsöönsusele]], millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, [[sõda]], ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte [[soeng]]utele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“ "
[[4. jaanuar]]il [[1977]] ilmus Briti kommunistide [[ajaleht|ajalehes]] [[Morning Star (ajaleht)|Morning Star]] [[Gene Chandler]]i usutlus “Pungi"Pungi [[protest]]”", kus Sex Pistolsi liikmed kinnitasid: “Rokk"Rokk on samasugune reageering arenenud [[kapitalism]]ile, nagu [[bluus]] oli [[orjus]]ele ja ekspluateerimisele,”" kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne [[tsivilisatsioon]]i tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest [[isikukultus]]e, [[võõrandumine|võõrandumise]], jäljendamise, paigaltammumise ja [[kodanlus|kodanlik]]u mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus [[riik|riigis]]. “Selle"Selle [[muusikažanr|žanri]] kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud [[alternatiiv]]i kui [[anarhia]]t,”" kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star.
== Vaata ka ==
[[Kategooria:Punk| ]]
[[Kategooria: Ühiskond]]
[[Kategooria: Subkultuurid]]
|
