Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1012 baiti ,  1 aasta eest
taastasin Kuriussi palvel redaktsiooni, nagu see oli 25. mail 2019 kell 16:16 (vt arutelu)
P (pisitoimetamine)
(taastasin Kuriussi palvel redaktsiooni, nagu see oli 25. mail 2019 kell 16:16 (vt arutelu))
Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast nende tutvumist ja ta vabanes [[1932|1932. aastal]].
 
Pärast Clyde'i vabanemist varastasid nad [[Texas]]es auto. Politsei hakkas neid jälitama. Clyde'il õnnestus põgeneda, Bonnie läks mõneks kuuks vanglasse. Ta vabastati [[1932|1932. aasta]] juunis.
 
Bonniest ja Clyde'ist on [[1967]]. aastal tehtud film "[[Bonnie ja Clyde (film)|Bonnie ja Clyde]]", kus peaosades mängisid [[Warren Beatty]] ja [[Faye Dunaway]].
 
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[Rowena (Texas)|Rowenas]] Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. TemaTa isa Charles Robert Parker (1884-19141884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885-19441885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks "The Story of Suicide Sal" ja "The Trail's End" (tuntud ka kui "The Story of Bonnie and Clyde").
 
Oma teisel keskkooli aastalkeskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 251926. septembrilaasta 192625. aastalseptembril, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva eemalolemisepuudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. PealePärast 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku., Sellegipoolestkuid nad ei toimunudlahutanud ametlikku lahutustametlikult ja BonnieBonniel surioli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. MeesTa kommenteeris: "Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud."
 
1929. aastal, pealepärast abielu purunemist, elas Parker omaema emagajuures ja töötas Dallases ettekandjana [[Dallase maakond (Texas)|Dallases]]. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[Ted Hinton]], kes aastal 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal osalesoli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis Texase osariigis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[Telico (Texas)|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunaskagus. Ta oli Henry Basil Barrow' (1874-19571874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874-19421874–1942) viies laps seitsmest lapsest viies. 1920-ndate aastate1920ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulissevaeste agulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti - vend Buckiga jäädi vahele varastatud kaubaga (kalkunid[[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927 – 19291927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poodide röövimisepoeröövide ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928 – 19291928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde'iClyde’i esimene tapmine;, süükuid küllsüü võttis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde'i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabastamiseksvabanemiseks, sellest polnud Clyde'il mingitki aimuaimugi.
 
1930. aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatudsmugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiireltkiiresti ning saadeti tagasi vangimajja.
 
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks, vabastati 1932. aasta 2. veebruaril. Ta õde Marie ütles: "Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast  vabanemisest saadik ei ole ta enam sama inimene". Vang [[Ralph Fults]] sõnas, et ta nägi, kuidas Clyde muutus "koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]".
 
PealePärast Easthamis kinniistumististumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow' jõugu kuulsaks saanud  umbes kümnekonna10 panga röövid. TemaTa lemmik meelisrelvaksrelvaks oli [[M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
 
John Neal Philipsi sõnulsõnade kohaselt polnud Clyde Barrow' eesmärk pankade röövimisegapangaröövidega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase[[Texas]]e vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
 
== Kuritegevuse periood ==
=== 1932: VarasedAlgusaja kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda, kui Barrow 1932. aastalaasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid varguseidvargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et rünnatakorraldada rünnak Easthami vanglatvanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil Bonniearreteeriti Parker ja Ralph Fults arreteeriti, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi röövida. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning uuesti ta jõuguga ei liitunud jõuguga uuesti.
 
Barrow oli autojuht, kui 30. aprillilaprilli rööviti [[Hillsboro (Texas)|Texases Hillsboro]](s)Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris fotode järgi üheüheks tulistajanatulistajaks Barrow', kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t'd süüdistati mõrvas.
=== 1932: Varased kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda, kui Barrow 1932. aastal vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid varguseid, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et rünnata Easthami vanglat ning vabastada vangid. 19. aprillil Bonnie Parker ja Ralph Fults arreteeriti, kui nad üritasid tööriistapoest tulirelvi röövida. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning uuesti ta jõuguga ei liitunud.
 
Parker oli kuni 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui [[Kaufmani maakond|Kaufmani maakonna]] vandekohus saivandemeestekogu kokku sai, võetisiis nad võtsid süüdistussüüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala pärastjooksul liitus ta taas Barrow´'ga.
Barrow oli autojuht, kui 30. aprillil rööviti [[Hillsboro (Texas)|Texases Hillsboro]](s) poodi, mille omanikku J.N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris fotode järgi ühe tulistajana Barrow, kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t süüdistati mõrvas.
 
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, [[Raymond Hamilton]] ja Ross Dyer [[Stringtown (Oklahoma)|Stringtownis Oklahoma]]i osariigis,kauboi tantsuõhtultantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow`'le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
Parker oli 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui Kaufmani maakonna vandekohus sai kokku, võeti süüdistus tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala pärast liitus ta taas Barrow´ga.
 
[[W. D. Jones]] oli Barrow' perekonna tuttavperetuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastaselt veenis ta veenis 1932. aasta jõuluõhtul Barrow´t'd, et seeta lubaks talJonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest samalsel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow´'ga Doyle Johnsoni, noore pereisaperemehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933. aastal, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. OhviteOhvrite arv aprillist kuni selle ajani ulatus viienioli viis.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, [[Raymond Hamilton]] ja Ross Dyer [[Stringtown (Oklahoma)|Stringtownis Oklahoma]] osariigis, tantsuõhtul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow`le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
=== 1933:. Buck liitub kambaga ===
[[W. D. Jones]] oli Barrow perekonna tuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastaselt ta veenis 1932. aasta jõuluõhtul Barrow´t, et see lubaks tal jõuguga liituda, nad lahkusid Dallasest samal õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow´ga Doyle Johnsoni, noore pereisa, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933. aastal, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvite arv aprillist kuni selle ajani ulatus viieni .
221993. märtsilaasta 193322. aastalmärtsil sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga asutasseadis ta oma naise [[Blanche Barrow|Blanche]]'i, Bonnie, Clyde'i ja Jonesiga üles majapidamise [[Joplin]]is,isse Missouris[[Missouri|Missouri osariigis]], kus nad varjuda said varjuda. Perekonna ütlusteallikate järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde’iClyde'i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
Bonnie ja Clyde'i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast, et keegi neid äraoleks tundnud oleksidentifitseeritud. Kamp korraldas hilisõhtutelhilja vaiksesõhtul naabruskonnasvalje, kärarikkaidalkoholiga joominguidsegatud jakaardimänge kaardimängevaikses naabruskonnas. "Me ostsime kasti õlut päevas," tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellkellaajal ningja Clyde tulistas (ühel õhtul) korteris brauningutbrauningust, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest  (illegaalsetest tegevustest korteris) Joplini politseijaoskonda.
=== 1933: Buck liitub kambaga ===
22. märtsil 1933. aastal sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga asutas ta oma naise [[Blanche Barrow|Blanche]]'i, Bonnie, Clyde'i ja Jonesiga majapidamise [[Joplin]]is, Missouris, kus nad varjuda said. Perekonna ütluste järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde’i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad arvatavad illegaalse alkoholi smuugeldajadsmugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid haavasidtabasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde'i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
Bonnie ja Clyde'i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte sellepärast, et keegi neid ära tundnud oleks. Kamp korraldas hilisõhtutel vaikses naabruskonnas kärarikkaid joominguid ja kaardimänge. "Me ostsime kasti õlut päevas," tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kell ning Clyde tulistas (ühel õhtul) korteris brauningut, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest  (illegaalsetest tegevustest korteris) Joplini politseijaoskonda.
 
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche'i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati ajalehe [[The Joplin Globe|Joplin Globe]]'i pooltis ja sealt onsee päritandis palju tänapäeval tuntud fotodfotosid Barrow'st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, hoiaboma hammaste vahelhammastega sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of Suicide’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad arvatavad illegaalse alkoholi smuugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid haavasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde'i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
 
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest Minnesotani[[Minnesota]]ni. Mais üritasid nad röövida panka [[Lucerne (Indiana)|Lucerne'sis Indianas]] ja [[Okabenaröövisid panka (Minnesota)|Okabenas Minnesotas]], kus see ka õnnestus. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard DarbyDarbyt ja Sophia Stone'i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad võtsid pantvangiröövisid politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid nad pantvangid kaugel oma kodust, vahel rahagaraha eest, mis võimaldas pantvangidelmille tagasiabil koju pääseda.
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche'i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati ajalehe [[The Joplin Globe|Joplin Globe]]'i poolt ja sealt on pärit palju tänapäeval tuntud fotod Barrow'st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, hoiab hammaste vahel sigarit, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle Ameerika. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
 
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, kes ette jäid, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest Minnesotani. Mais üritasid nad röövida panka [[Lucerne (Indiana)|Lucerne's Indianas]] ja [[Okabena (Minnesota)|Okabenas Minnesotas]], kus see ka õnnestus. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard Darby ja Sophia Stone'i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. ja 1934. aasta vahel, mil nad võtsid pantvangi politseinikke või vargusohvreid. Enamasti vabastasid nad pantvangid kaugel oma kodust, vahel rahaga, mis võimaldas pantvangidel tagasi koju pääseda.
 
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, vangisajal, ollesmil ta oli vangis. Igapäevaelu muutus raskemaks, kuna nad seisidseistes silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid nendevähem jaoks ebaturvaliseksturvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos olemisega tõi kahe paari ja ühe üleliigseviienda isikuratta vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D. Jones, kes juhtisoli Dillardjuht, Darby'ltkui tema ja Barrow varastasid aprilli lõpus varastatudDillard Darby autotauto, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
 
Sõites 10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga [[Wellington (Texas)|Wellingtoni]] lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker saikannatas kolmanda astme põletushaavupõletushaavades oma paremaleparemal jalalejalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: "Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. MõnesMa kohas olinägin isegimõningates luukohtades väljasluud."
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, vangis olles. Igapäevaelu muutus raskemaks, kuna nad seisid silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid nende jaoks ebaturvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos tõi kahe paari ja ühe üleliigse isiku vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D Jones, kes juhtis Dillard Darby'lt aprilli lõpus varastatud autot, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
 
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast seda,abi kui nad olidsaamist lähedal asuvast taluperest abi saanud ja röövinudkahe kakskohaliku kohalikkupolitseiniku politseinikkuröövimist, liitusidliitus nadkolm kolmekesiliiget Blanche'i ja Buck Barrow´'ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]]i lähedal Arkansases[[Arkansas]]es, ravides Parkeri põletusi. BuckilBuck ja Jones'il nurjusviisid kohalikläbi röövimine,kohaliku milleröövi käigus nadja tapsid linna politseiülema[[marssal]]i Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
Sõites 10. juunil, koos Jonesi ja Parkeriga [[Wellington (Texas)|Wellingtoni]] lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker sai kolmanda astme põletushaavu oma paremale jalale nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: "Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Mõnes kohas oli isegi luu väljas."
 
=== Juuli 1933:. Platte'i linn andja Dexfieldi park ===
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast seda, kui nad olid lähedal asuvast taluperest abi saanud ja röövinud kaks kohalikku politseinikku, liitusid nad kolmekesi Blanche ja Buck Barrow´ga. Nad peitsid end maahotellis [[Fort Smith]]i lähedal Arkansases, ravides Parkeri põletusi. Buckil ja Jones'il nurjus kohalik röövimine, mille käigus nad tapsid linna politseiülema Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
1933. aasta juulis läks jõuk [[Red Crown Tourist Court|Red Crowni motelli]], mis asus [[Platte'i Citylinnas Missouris (Missouri)|Plattetänapäeva [[Kansas City's, Missouris]] (tänapäeval Kansase linna läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool asusseisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viitviis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega,ka ostesviie viis õhtusöökiõhtusöögi ja viisviie õlutõlu eest müntidega. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche'i riietus - [[Jodhpurs|Ingliseinglise ratsapüksid]] - tõmbas tähelepanu:, seekuna ei olnud tavaline stiil siinkandissealkandis elavateasuvate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas BlancheBlance'i grupist patrullpolitseinikkupatrullpolitseinik kapten William Baxterit, kes samutioli külastas ka tema restorani patroon.
 
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja atropiinsulfaati[[atropiinsulfaat]]i, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust Sheriffšerif [[Holt Coffey-]]ga, kes pani nende elamispaiga järelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud [[Oklahoma]], Texase[[Texas]]e ja [[Arkansas]]e õiguskaitseteõiguskaitseorganite poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad. SheriffŠerif võttis ühendustkontakteerus kaptenKapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansas City'st]]st, mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus šerif Coffey juhtimisel [[Thompsoni püstolkuulipildujapüstolkuulipildur]]tegaitega varustatud grupp politseinikke šerif Coffey juhtimiselkorrapidajaid kabiinide poole.
=== Juuli 1933: Platte linn and Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks jõuk [[Red Crown Tourist Court|Red Crowni motelli]], mis asus [[Platte City (Missouri)|Platte City's, Missouris]] (tänapäeval Kansase linna läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool asus Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viit inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud nö gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega, ostes viis õhtusööki ja viis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche'i riietus - [[Jodhpurs|Inglise ratsapüksid]] - tõmbas tähelepanu: see ei olnud tavaline stiil siinkandis elavate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blanche'i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes samuti külastas  tema restorani.
 
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow' eelistatud BrowningBrowningu automaatpüssile (BAR), mis oli varastatud 7. juulil RahvuskaardiEnidi relvalaost(Oklahoma) Riigikaitse [[Enid (Oklahoma)Arsenal|Enidist Oklahomarelvalaost]] osariigist. Barrow'de perekondd vallandasvallandasid laastava kuulirahe ja põgenespõgenesid, kui üks kuul oli tabanudajanud soomusautoautosignaali signaalilühisesse. PolitseinikudÕigusemõistjad arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemalduvateemale liikuvat Borrow'de sõidukit.
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja atropiinsulfaati, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust Sheriff Holt Coffey-ga, kes pani nende elamispaiga järelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud Oklahoma, Texase ja [[Arkansas]]e õiguskaitsete poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad. Sheriff võttis ühendust kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansas City'st]], mille ridadesse kuulus ka soomusauto. Samal õhtul kell üksteist liikus [[Thompsoni püstolkuulipilduja]]tega varustatud grupp politseinikke šerif Coffey juhtimisel kabiinide poole.
 
Kuigi jõuk pääses seegika kordsel korral seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja lõppkokkuvõttestagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja paljastasvigastas tatema vigastatud ajuajusid. Blance oleksoli agatema äärepealtsilmades pimedaksolevate jäänudklaasikildude klaasikildudesttõttu mõlemasäärepealt silmaspimedaks jäänud. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow eelistatud Browning automaatpüssile (BAR), mis oli varastatud 7. juulil Rahvuskaardi relvalaost [[Enid (Oklahoma)|Enidist Oklahoma]] osariigist. Barrow'de perekond vallandas laastava kuulirahe ja põgenes, kui üks kuul oli tabanud soomusauto signaali. Politseinikud arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemalduvat Borrow'de sõidukit.
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis BarrowideBarrow'de jõuk [[Dexter (Iowa)|Iowa Dexteri]] asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsisedtõsine, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. KuiPärast seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrow'de jõuk. Kohalikud politseinikud ja umbes sada tsiviilisikutmuud piirasidinimesest jõugupiirasid ümberjõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde BarrowBorrow, Bonnie Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem King's Daughters haiglas, [[Perry (Iowa)|Perry]]Kingsi linnasDaughtersi Iowa osariigishaiglas, põhjuseks peahaav ja pealepärast operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
Kuigi jõuk pääses seegi kord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja lõppkokkuvõttes surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja paljastas ta vigastatud aju. Blance oleks aga äärepealt pimedaks jäänud klaasikildudest mõlemas silmas. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järelejärgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisirööve esmavajaliku tarbeks. Nad täiendasidtäitsid oma arsenalivarusidarsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisseIllinoisis Illinois'i osariigis, [[Plattville (Illinois)|Plattville]]'is asuvasse relvalaosserelvalattu, hankides kolm BARi, püstoleid ningja suure koguse laskemoona.
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk [[Dexter (Iowa)|Iowa Dexteri]] asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrow jõuk. Kohalikud politseinikud ja umbes sada tsiviilisikut piirasid jõugu ümber ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Barrow, Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem King's Daughters haiglas, [[Perry (Iowa)|Perry]] linnas Iowa osariigis, põhjuseks peahaav ja peale operatsiooni tekkinud kopsupõletik.
 
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi Houstoni[[Houston]]isse, kuhu oli kolinud temata ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostaspani Clyde Barrowtoime mitmeidväikseid väikeseid röövimisirööve koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeri pere hoolitsesid viimase tervise eest hoolitses.
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järele jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täiendasid oma arsenalivarusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisse Illinois'i osariigis, [[Plattville (Illinois)|Plattville]]'is asuvasse relvalaosse, hankides kolm BARi, püstoleid ning suure koguse laskemoona.
 
1933. aasta 22.novembris novembril vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetegapereliikmetega Texases [[Sowers (Texas)|Sowersi]] lähedal. Nende kodulinna Dallase šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond, abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton, varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid janing avasid tule automaatrelvadestautomaatrelvade ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas BarrowiBarrow' ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi Houstoni, kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostas Clyde Barrow mitmeid väikeseid röövimisi koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeri pere hoolitsesid viimase tervise eest.
 
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow'le mõrvasüüdistuse 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmise eesttapmises. See oli Parkeri esimene vangistuskäsktagaotsimiskuulutus mõrva eest.
1933. aasta 22.novembris vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases [[Sowers (Texas)|Sowersi]] lähedal. Nende kodulinna Dallase šerif Smoot Schmid ja tema meeskond, abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton, varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ja avasid tule automaatrelvadest ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
 
=== 1934: Viimane põgenemine ===
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu Parkerile ja Barrow'le mõrvasüüdistuse 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmise eest. See oli Parkeri esimene vangistuskäsk mõrva eest.
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[Raymond Hamilton]], [[Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kättemaksukätte maksta Texase vanglasüsteemile.
 
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat majorMajor Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha. Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
=== 1934: Viimane põgenemine ===
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[Raymond Hamilton]], [[Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kättemaksu Texase vanglasüsteemile.
 
Texase vangla võttis ühendust endise [[Texas Ranger Division|Texase rangerite]]''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow'de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat major Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha. Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
 
Pikk, tüse ja vaikiv - Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi "üks mäss, üks politseinik".  Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, keskelle olidoli vastumeelsedvastumeelt naist tulistamatulistada ja kes keeldusid pakkumisest. 10. veeburaristveebruarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
Texase vangla võttis ühendust endise [[Texas Ranger Division|Texase rangerite]] kapten [[Frank Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow'de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadelülestõusmispühal mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[Grapevine (Texas)|Grapevine]]'sis, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove'i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikkupatrullpolitseinik Murphy'tMurphyt. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning eiega osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
Pikk, tüse ja vaikiv - Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi "üks mäss, üks politseinik".  Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise rangeri poole, kes olid vastumeelsed naist tulistama ja keeldusid pakkumisest. 10. veeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase rangerid ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
1934. aasta kevadeks olid Grapevine'i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow' jõugu viimased liikmed.
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[Grapevine (Texas)|Grapevine]]'s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove'i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikku Murphy't. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
 
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L. G. Phares pani kohe välja 1000 -dollarise tasu Grapevine'i tapjate surnukehade eest - mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[Miriam A.Ma Ferguson]] lisas veel 500 -dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H. D. Murphy'tMurphyt.
1934. aasta kevadeks olid Grapevine'i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow jõugu viimased liikmed.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[Commerce (Oklahoma)|Commerce]]'is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce'iCommerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde'i kui ka Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: "Esimest korda nähti Bonnie'tBonniet mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud." Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga "reserveeritud" ja "Clyde ja Bonnie".
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L.G. Phares pani kohe välja 1000 dollarise tasu Grapevine'i tapjate surnukehade eest - mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[Miriam A. Ferguson]] lisas veel 500 dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H. D. Murphy't.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[Commerce (Oklahoma)|Commerce]]'is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce'i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde'i kui Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: "Esimest korda nähti Bonnie't mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud." Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga "reserveeritud" ja "Clyde ja Bonnie".
 
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval 1934. aasta, 23. mail 1934 Louisiana [[Bienville Parish (Louisiana)|Bienville]]'i vallasvalla kruusateel. Paar sõitis päevavalgel autoga ning nelinad lasti maha nelja Texase politseinikkupolitseiniku poolt, kelleks olid [[Frank Hamer]], B.M. "Maney" Gault, Bob Alcorn ja [[Ted Hinton]] – ning kakskahe Louisiana politseinikkupolitseiniku poolt poolt, kelleks olid [[Henderson Jordan]] ja Prentiss Morel Oakley – lasid nad maha.
 
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie Kesk-Lääne osariigi vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks minnaliikuda. Jõugu eesmärkteekond olikeskendus külastadapere oma peresidkülastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pereperet.
 
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku [[Shreveport (Louisiana)|Shreveportis]], kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanivadplaanisid samal õhtul minna koos Methviniga Bienville'i valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka Shereportis lõpuks juhtus. RühmasRühm, olimis koosnes kapten HamerHamerist, Dallasse osariigi abišerifidabišerifitest Alcorn ja Ted HintonHintonist, endineendisest TexaseTexasse ranger''rangerist'' B. M. "Maney" GaultGaultist, Bienville'i piirkonna šerifšerifist Henderson JordanJordanist ning tema abiabist Prentiss OakleyOakleyist. Nad seadsidvalmistasid ülesette varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus Louisiana osariigi 154 maanteel [[Gibsland (Louisiana)|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende rühmgrupp oli kohal kell 21.:00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindprii paaristlindpriipaarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie Kesk-Lääne osariigi vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks minna. Jõugu eesmärk oli külastada oma peresid ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pere.
 
End põõsastes varjav rühm oli 23. mail umbes kella 9.15 ajal varjas rühm end põõsastes ja nad olid peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow' varastatud [[Ford B]]Fordi V8 -mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti järgikohaselt oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow' tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda teelesõidurajale, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow' ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli käsk tulistadalaskmiskäsk. OakleyBarrow tabassuri Barrow'tsilmapilkselt pähe,Oakley milletabamuse tagajärjelläbi, viimanemis silmapilkselttabas suriBarrow’d pähe. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne, kui tema pihta tulipeale avati tuli – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde'i jaoks surmavad olla; duopaar oli aastate jooksul mitmeidpaljude kuulihaavukokkupõrgete ülekäigus elanudvaremgi erinevatekuulihaavu kokkupõrgete käigussaanud.
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku [[Shreveport (Louisiana)|Shreveportis]], kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanivad samal õhtul minna koos Methviniga Bienville'i valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka Shereportis lõpuks juhtus. Rühmas oli kapten Hamer, Dallasse osariigi abišerifid Alcorn ja Ted Hinton, endine Texase ranger B.M. "Maney" Gault, Bienville'i piirkonna šerif Henderson Jordan ning tema abi Prentiss Oakley. Nad seadsid üles varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus Louisiana osariigi 154 maanteel [[Gibsland (Louisiana)|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende rühm oli kohal kell 21.00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindprii paarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
 
Ted Hintoni ja Bob Alcorni väidete kohaselt:
End põõsastes varjav rühm oli 23. mail umbes kella 9.15 ajal peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow varastatud [[Ford B]] V8 mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti järgi oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda teele, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli käsk tulistada. Oakley tabas Barrow't pähe, mille tagajärjel viimane silmapilkselt suri. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne kui tema pihta tuli avati – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde jaoks surmavad olla; duo oli aastate jooksul mitmeid kuulihaavu üle elanud erinevate kokkupõrgete käigus.
 
Ted Hinton ja Bob Alcorn väitsid järgnevat: "kõigilKõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidest,automaatpüssidega ent need olid tühjad enne, kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssidhaavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 jardi[[jard]]i kaugusel. Auto veeres peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist pealepärast auto peatumist. Me ei hakanudvõtnud riskimariske."
 
Uurijad on öelnud, et Bonni'tBonniet ja Clyde'i oli lastudtulistatud vähemalt viiskümmend50 korda; teised väidavad, et see oli pigem kakskümmend viis25 lasku inimesekeha kohta ehk kokku viiskümmend lasku50. 1934. aasta ametlikus raportis, mille kirjutasaruandes valla koronerkoroneri dr J. L. Wade,'i poolt on kirjas, et Barrow' kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow' selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Baileyl oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
 
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud uurisidvaatasid auto üle ning leidsid suures koguses relvirelvakogumi,  mille hulkakuhu kuulus ka varastatud automaatpüstolidautomaatpüstoleid, kärbikudkärbikuid, erinevad käsirelvadkäsirelvi ning tuhandeid kuule ja 15 erinevat numbrimärki erinevatesteri osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti pärast seda, kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja raporteeridakanda sündmustest ette oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas Parkeri surnukehalt verise loki jaParkeri temasurnukehalt kleidistja paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha müüdi. Hinton naasesnaasis ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuva pärastüle. KohapealeKohale jõudes olijõudnud koroner oli öelnud:
 
…kõik inimesed olid hakanud suveniire koguma:, kuulikestadkuulikesti, autoautoakende akende killudkilde, veriseid riidejupidriidejuppe Bonnie ja Clyde'iClyde’i rõivastelt. Üks innukas mees üritas oma taskunoaga autos oleva Clyde'i vasakut kõrva ära lõigata.
 
Koroner kutsus Hameri appi, et kontrollidatsirkust tsirkuse-laadsetmeenutav õhustikkuolukord kontrolli alla saada ning inimesed autost eemaleemale ajada.
 
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[Arcadia, (Louisiana)|Arcadia]] kesklinna Congeri mööbli- ja matusetalituse poodi. Clyde'i oli pähe lastud relvast.35 [[Remington Model 8]] kaliibriga .35mudelist. BaileyEelpalsameerimine viisoli läbitehtud eelpalsameerimiseBailey poolt väikses ettevalmistusruumis, mis asus mööblipoe tagaosas (oli tavaline, et mööblipoed ja matusekorraldus olid ühes hoones). Väidetavalt kasvas ainultAinult paari tunniga kasvas Louisianast loodes asuva linna rahvaarvpopulatsioon väidetavalt 2000 inimeseltinimesest 12 000 inimeseni. Uudishimulik rahvas tuli kohale rongi, hobuse, kaariku ja lennukiga. Õlu, mis tavaliselt maksis 15 senti pudeli kohta tõusis 25 sendini, lihavõileivad kadusidläksid nagu soojad lettideltsaiad. Pärast oma poja tuvastamist istus Henry Barrow mööblipoes asuvale kiiktoolile ning puhkes nutma.
 
Noor matusekorraldaja H. D. Darby, kes töötas [[Ruston (Louisiana)|Rustoni]] läheduses olevas Mclure'iMclure’i matusetalituses ning sotsiaaltöötaja Sophia Stone, samuti Rustonist, läksid Arcadiasse, et surnukehi tuvastadatuvastama. Barrow'de jõuk oli nad pantvangi võtnud eelneval aastal, 1933. 23. aprillil ja1933 ning lasid nad vabaks Waldo lähedal [[Arkansase maakond|Arkansases]]. Parker olevat naernud, kui ta küsis Darby'ltDarby’lt tema töö kohta ning teada saanud teada, et ta on matusekorraldaja. Ta ütles, et võib-olla üks päev Darby töötab veel tema heaks. Darby aitas Baileyt kurjategijate palsameerimiselpalsameerimisega.
 
=== Matus ja matmine ===
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri perekondsugulased ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. BonnieÜle Parkeri20 matusele000 inimese oli tulnudBonnie üleParkeri 20matusel 000ja inimese, ta misperekonnal tekitas perekonnaloli raskusi hauale ligi pääsemisega.
 
Hubert "Buster" Parker, (Bonnie vend), saatis oma õe keha Dallasesse[[Dallas]]esse Arcadiast McKamy-Campbelli kiirabis. Tema ärasaatmineleinateenistus toimus laupäeval, 26. mail 1934 kell 14.00, seda juhtis Allen D. Campbell. Tema poeg dr Allen Campell on hiljem öelnud, et lilli tuli igalt poolt, kaasa arvatud mõned kaartidega, väidetavalt ka [[Pretty Boy Floyd]]iltFloydilt ja [[John Dillinger]]ilt. SuurimaSuurim lilledegalilli sisaldav austusavalduseaustusavaldus tegidsaadeti Dallase linna ajalehepoisidajalehepoiste poolt. Bonnie ja Clyde'iClyde’i ootamatu lõpp müüs ainuüksi DallasesDallasses 50 000 ajalehtelehenumbrit. Kuigi algselt maeti Parker Fishtrapi kalmistule, maetikolis ta ümber 1945. aastal Dallase uude Crown Hilli kalmistule.
 
Tuhanded inimesed kogunesid, et näha Bonnie ja Clyde'iClyde’i surnukehasid. Barrow' privaatne matus toimusoli reedelreede, 25. mailmai päikeseloojangul matusebüroo kabelis. Ta maeti Western Heightsi kalmistule Dallasesse, oma venna Marvini kõrvale. Barrow' vennad jagavad ühte graniidimarkerit/hauakivi, kus on nende nimednimede ja tsitaadidtsitaadiga, mille Clyde olion varem valinud: "Läinud, kuid mitte unustatud".
 
Kuuliaukudega Ford, kus paar tapeti, ja särk, mida Barrow oma elu viimasel päeval kandis, on olnud [[Whiskey Pete's|Whiskey Pete]]'iPete’i kasiinos 2011. aastast ning olid enne seda olid see [[Primm Valley Resort|Primm Valley kuurordis]] ja kasiinos. Nii Bonnie Parkeri kui ka Clyde Barrow' elukindlustuspoliisi maksis välja firma [[American National Insurance Company|American National]] of Galveston. Sellest ajast alates on väljamaksete reeglidpoliitika muutunud, et vältidavälistada väljamakseidväljamaksed kuritegudest põhjustatud surmajuhtumite korral.
 
Kuus meest politseisalgast said igaüks võrdse osa tänurahast. Dallase šerif Schmid oli lubanud, et operatsioon läheb maksma 26 000 dollarit, kuid enamik osariigist, riigist ja teistestteised organisatsioonidestorganisatsioonid, kes olid lubanud neid rahaliselt toetada, taganesidloobusid oma lubadustest. Lõpuks sai iga politseinik oma pingutuste eest 200,23 dollarit jaoma 23pingutuste sentieest.
 
Barrow' ja Parkeri varitsus osutus 1930. aastate "avaliku vaenlase ajastu" lõpuks. 1934. aasta suveks märkis uus föderaalne põhikiri pangaröövi ja inimröövi föderaalseksföderaalseteks õigusrikkumiseksõigusrikkumisteks, kohalike politseijaoskondade koostöö FBI-ga kasvas ning politseiautodessepolitseiautodele paigaldatitulid kahepoolsed raadiosaatjad. Tänu sellele oli kuritegusid palju raskem sooritada, kui vaid paar kuud varem.
 
== Tagajärg ==
Politseisalk ei saanud Bonnie ja Clyde'i tapmise eest lubatud raha, seega võisid nad võtta mida tahtsid kriminaalide autos olevate konfiskeeritud asjade hulgast. Hamer võttis endaleeraldas märkimisväärse kogusearsenali varastatud relvi ja laskemoona, lisaks ka kasti kalapüügivahendeid, vastavalt TexaseTexasi kriminaalõiguse osakonnaDOC-i kompensatsioonipaketi tingimustele. Juulis kirjutas Clyde'iClyde’i ema Cumie Hamerile, soovigaküsides saadatagasi relvi tagasi: "Sa ei taha kunagi unustada, et minu poiss pole kunagi ühegi kohtu poolt süüdi mõistetud ja keegi pole süüdi enne, kui ta onpole kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ma loodan, et sa vastad sellele kirjale ja tagastad need relvad, mida ka küsin." Pole tõestust ühestki vastusest.
 
Alcorn võttis autost Barrow' saksofoni autost, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow´' perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude põhjaljärgi oli rahakohvri, mis oli täis kohvriraha, võtnud šerif Jordan, kes pealepärast varitsust ostis Arcadiasse aida ja maa. Jordan üritas ka surmaauto endale jätta, aga tema vastu esitas hagi Ruth Warren, kelle käest Barrow auto varastas 29. aprillil auto varastas. Kohtuotsuse alusel andis Jordan järele ja tagastas auto proua Warrenile augustis 1934. aasta augustis.
 
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow' ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end ise või mõistetitunnistati teiste poolt süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. ErinevaidTeised karistusivangistused määrati veelgi, näiteksolid: kaks aastat, mis määrati Raymond Hamiltoni vennale Floydile, ningja Clyde'i õde Marie'dMariet hoiti tundkuni aegaüks tund vahi all. Teised süüdistatavad olid [[Blanche Barrow]], W. D. Jones, Henry Methvin ja Bonnie õde Billie.
 
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. PealePärast tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vangivanglasse, kuid ta vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. BlancheTa tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure'igaFrasure’ga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšerinataksodispetšeri ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistus lõppes aasta pärast. Ta elas koos oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche'iBlanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[Bonnie and Clyde (film)|"Bonnie ja Clyde"]]. Ta säilitas kindla sõpruse Beattyga. Ta suri vähki 77-aastaselt 24. detsembril 1988 ja maeti Dallase Grove Hilli mälestusparki "Blanche B. Frasure" nime all.
 
Barrow' jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. NeidVeel ühendasüks kaühine see, etasi: nad mõlemad hukati elektritoolil Texases Huntsville'is, samal päeval, 10. mail 1935 Texases Huntsville'is. Barrow' protežee W. D. Jones lahkusoli oma mentoritementoritest juurestlahkunud kuus nädalat pärast triokolme põgenemist Dexfieldi pargisPargist 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta andisdikteeris "ülestunnistuse", milles ta väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsamadõudsemad detailid, millest ta rääkis, kõnelesidpuudutasid jõugu seksuaalelustseksuaalelu, ningja justsee oli see tunnistus, mis tõi kaasa palju lugusid Barrow' ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet viieteistaastast15-aastast karistust. Ta vaevles aastaid probleeme ainete kuritarvitamisegakuritarvitamise probleemidega ning ta andis intervjuu [[Playboy]]'le 1967. aastal loodudaasta filmi ümbritseva elevuse ajal andis ta intervjuu ajakirjale Playboy. Jones tapeti 4. augustil 1974 arusaamatusearusaamatus tagajärjelolukorras ning mõrva sooritas armukadearmukadeda poiss-sõbersõbra poolt, kelle naist Jonesta üritas aidata.,
 
Barrow'de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pealepärast seda, kui nadsuudeti 1933. aasta juulis Dexfieldi pargis politseinike käest pääsesidpääseda. Ta jõudis HoustoniHoustonini ning asus tööle puuvilla korjanana, kuid peagi ta leiti ning võeti vahi alla. Ta viidi tagasi Dallasesse, kus ta andis "ülestunnistuse", mille kohaselt oli ta olnud Barrow' ja Parkeri vang. Mõned teised luiskelood esitas ta jõugu seksuaalelu kohta. Need lood andsid alguse paljudele juttudele Barrow'deBarrow’de mitmekülgsest seksuaalsusest. Jones mõisteti süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ning ta kandis ära 15 aastase suhtelise kerge karistuse. Tal olid probleemid erinevate ravimite kuritarvitamise ja sõltuvusega. Ta andis ka Playboyle intervjuu 1967. aasta palju räägitudpaljuräägitud filmi raames. Ta tapeti 1974. aasta augustis ühe armukadeda mehe poolt, kelle naist ta oli proovinud aidata.
 
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce'is toimunudtoiminud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy tapetioli tapetud 1946. aastal segastel asjaoludelauto toimunudsegase autoõnnetuseotsasõidu tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta 3. oktoobril Easthami vanglast põgenemiskatsepõgenemise katse käigus.
 
Aastaid pealepärast Bonnie ja Clyde'i surma kahetses Prentiss Oakley tehtut. Tema oli esimesena tulelasud avanudteinud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et tegiavas sedatule liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal pealepärast Henderson Jordanit järgmine [[BienvilleBienville’i Parish (Louisiana)|Bienville]]'iasula šerif.
 
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde ning hakkas vabakutseliseksvabakutselise konsultandiks konsulteerijana turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks "streigimurdjana". Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine pealepärast Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud ning paljud inimesed tundsid, et ta ei olnud Barrow'leBarrow’le ja Parkerile andnud ausat võimalust allaandmiseks. Ta sattus veel avalikku valgusessevalgusse 1948. aastal, kui tema ja kuberner [[Coke R. Stevenson]] üritasid senati valimistelsenativalimistel (ebaõnnestunult) edestada [[Lyndon B. Johnson|Lyndon Johnsonit]]. Ta suri 1955. aastal 71-aastasenaaastaselt pealepärast mitmeid aastad võitlustpikka halva tervisega aega. Tema semu Bob Alcron suri 1964. aasta 23. mail, 30 aastat pealepärast Gibslandi varitsust.
 
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati oma 30 aastat laatadel, lõbustusparkides ja kirbuturgudel kolm aastakümmettäikadel, kunikskuni see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisse istumisesisseistumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas]]e automuuseumis, müüdi seda erinevatele kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto Whiskey Pete'sPete’s Primmis NevadasNevada osariigis.
 
2011. aasta 1. aprillil, Grapevine'i mõrvade 77. aastapäeval Grapevine'i mõrvadest, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kes surikelle Barrow' jõugujõuk käeoli läbitapnud ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San AntoniosAntonio]]s elavale 95-aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja autahvligaauplaadiga teenetemärgi.
 
==Välislingid==