Kontrapunkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
15. rida:
Kontrapunkti mõiste tähendab algusest peale mitmehäälse faktuuri loomise kunsti, meetodit ja printsiipi, mida nimetati ''punctum-contra-punctum'' ("noot-noodi-vastu"). Väljendil ''punctum contra punctum'', millest algselt saadi aru n-ö sõna-sõnalt, kujunes juba 14. sajandi jooksul mitu muusika kompostitsioonitehnilist tähendust.
 
Kõige vanem ja etümoloogiliselt algne tähendus viitab vastuhääle ja etteantud ''[[cantus firmus]]''<nowiki/>'e rütmilisele identsusele ning koos sellega ka mõlema hääle üheaegsele n-ö "noot noodi vastu" kulgemisele.
 
Samas kõik säilinud kirjalikud allikad käsitlevad kontrapunkti mõistet umbes 1330. aastate paiku sündinud kontrapunktiõpetuse reeglite kontekstis, käsitledes seda algselt kui meetodit ning lõpuks kui printsiipi. Kontrapunkti kui meetodi tunnuste hulka kuuluvad algusest peale reeglid kooskõlade konsonantsuse eelistamisest, perfektsete ja imperfektsete [[konsonants]]ide vaheldumisest, küll mitte kohustuslikust, kuid siiski tungivalt soovitatavast vastupidises suunas kulgevast häältejuhtimisest ning lõpuks suur hulk kontrapunktiõpetuse tuuma suhtes perifeerset [[esoteerika]]t. Viimase hulka kuuluvad katsed defineerida kontrapunktiõpetust kui printsiipi tervete reeglite kogumike abil, kasutades selgitavaid sõnu nagu ''contrapositio'', ''aggregatio'', ''collocatio'', ''coniunctio'', ''combinatio'', ''comparatio'', ''dispositio'', ''ordinatio'' ja ''compositio'' (kompositsioon), mis on kontrapunkti mõistega kõige lähemalt seotud.
34. rida:
 
==Range stiili kontrapunkti reeglid==
Praegusel ajal tuntud range kontrapunkti reeglid on kirja pandud [[18. sajand]]i [[austria]] muusikateadlase [[Johann Joseph Fux]]i poolt ja neid on oluliselt täiendanud [[20. sajand]]i [[taani]] muusikoloogmusikoloog [[Knud Jeppesen]]. Mõlemad uurisid süvitsi renessansiajastu, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina muusikat, otsides sealt seaduspärasusi.
 
===Meloodia kujundamine===
59. rida:
====Teine järk====
[[Pilt:Erandlik unisoon teises järgus.jpg|thumb|Erandlik unisoon teises järgus loo keskel. Enne unisooni on kontrapunkti hääles (poolnootides) toimunud hüpe ning unisoonilt lahkub kontrapunkt astmeliselt vastassuunas.<ref name="Üheksakümne esimene" />]]
Mitmehäälsuse teises järgus on ''cantus firmus''<nowiki/>'ele lisatud poolnootidest koosnev kontrapunkt.<ref>Jeppesen lk 89</ref> Alates teisest järgust eristatakse mõisteid "arsis" ja "thesis", mis antud noodinäites (4/4 taktimõõdus) on vastavalt esimene ja kolmas löök. 8/4 taktimõõdus on arsiseks esimene ja viies löök, thesiseks kolmas ja seitsmes löök.
*Teises järgus tohib arsisele asetada vaid konsonantsi.
*Thesisel on lubatud ka dissonantsid, kuid nendele peab minema ja sealt tulema astmeliselt. Erandiks on ''cambiata'' figuur, kus dissonantsile võib maanduda ka tertsihüppega.<ref name="Üheksakümne kaheksas">Jeppesen lk 98</ref>
68. rida:
 
====Kolmas järk====
Mitmehäälsuse kolmandas järgus on ''cantus firmus''<nowiki/>'ele lisatud veerandnootidest koosnev kontrapunkt.<ref>Jeppesen lk 93</ref> Kolmandas järgus kehtivad kõik eelnevad reeglid, kuid tuleb tähele panna, et nüüd on arsiseks esimene, kolmas, viies ja seitsmes ning thesiseks teine, neljas, kuues ja kaheksas löök.
*Rõhuliselt veerandnoodilt üles hüppamine keelatud. See reegel jääb kehtima kõikides hilisemates järkudes, kus veerandnooti kasutatakse.<ref name="Kuuekümne kaheksas" />
*Rõhulisel taktiosal võib kahe hääle vahel olla oktav või kvint maksimaalselt kahel korral loo ulatuses.