Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Bioloogiline mitmekesisus uus sortimisvõti: " "
PResümee puudub
4. rida:
'''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] [[takson]]ite mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
 
Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Sõna "Elurikkuselurikkus" on ''biodiversity'' eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitasSeda sedasõna kasutadapropageeris [[Mikk Sarv]] 2005. aasta 28. oktoobril [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i, [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e ja [[Tartu Ülikooli eetikakeskus]]e koostööl toimunud [[keskkonnaeetika]] konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".
 
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust ja [[fülogeneetiline mitmekesisus|fülogeneetilist mitmekesisust]]).
10. rida:
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>). Eesti kõige liigirikkam taimekooslus on [[Laelatu puisniit]].<ref>http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel359_347.html</ref>
 
Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel [[Robert H. Whittaker]]i loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab [[alfamitmekesisus|alfa-]] (α)-, [[beetamitmekesisus|beeta]]- (β)-, [[gammamitmekesisus|gamma]]- (γ)-, [[deltamitmekesisus|delta]]- (δ)- ja [[epsilonmitmekesisus|epsilon]]- (ε)- mitmekesisust.
 
1992. aastal allkirjastati [[Rio de Janeiro]]s [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon|rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks]], mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>
36. rida:
*[http://unite.ut.ee/est/index.php Eesti Liikide Register]
*[http://teadus.err.ee/salv?id=1514&saade=211 Teaduse helisõnastik: Elurikkus] ([[Urmas Kõljalg]]) – ERR Teadus, 21. jaanuar 2010
* [[Siim Sepp]]:. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/maailma_liigirikkaim_piirkond_asub_ecuadoris/ "Maailma liigirikkaim piirkond asub Ecuadoris"] Novaator, 21. jaanuar 2010
* [[Piret Pappel]]:. [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/rohkem_liike_vahem_haigusi/ "Rohkem liike, vähem haigusi"] Novaator, 3. detsember 2010
* [[Villu Päärt]]:. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mis_on_tume_elurikkus/ "Mis on tume elurikkus?"] Novaator, 11. märts 2011
 
[[Kategooria:Bioloogiline mitmekesisus| ]]