Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Eduard Ahrens.jpg|pisi|Eduard Ahrens]]
[[Pilt:Eduard Ahrens, AM 12838-39 F 13764.jpg|pisi|Eduard Ahrens,
'''Eduard Ahrens''' ([[3. aprill]] [[1803]] [[Tallinn]] – [[19. veebruar]] [[1863]] [[Kuusalu]]) oli [[baltisaksa]] päritolu kirikutegelane ning [[eesti keel]]e uurija ja keelekorraldaja.
6. rida:
Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta [[1824]]. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. [[1831]]. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami ''[[pro ministerio]]''. [[1832]]. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks [[Vana-Vigala]]sse (krahv Sieversi perekonda). Ahrens pidas Vigala kirikus jutlusi eesti keeles.
Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju praostiks sai ta
Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal [[eesti keele grammatika]]
Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus [[saksa keel|saksa]] ja [[ladina keel]]e grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.
20. rida:
==Mälestuse jäädvustamine==
* Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirikukeele traditsioonidest lahku löönud ning keelenähtuste korraldamisel ladina ja saksa keele eeskujude asemel hoopis eesti elava rahvakeele lähtekohaks võtnud Eduard Ahrensi haud unustuses ja räämas ning pahatahtlikkuse märkidega. See suhtumine omandas erilise tähenduslikkuse, sest 1970. aastate lõpul tegi võim katse kehtestada kakskeelsuse kontseptsiooni ja seada eesti keele asemel esikohale vene keel. Seda iroonilist parallelismi kahe ajaloojärgu vahel kajastab [[Kalle Kurg]] luuletusega "Leid".<ref>[http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] – kultuur.err.ee 11.juuli 2017</ref>
* Kuusalus tegutsev [[Laurentsiuse Selts]] otsustas rajada Eduard Ahrensile mälestusmärgi. 2011. aastal toimunud ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi pronksmonumendi kavand. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/kuesib-aili-kuenstler-6/ Küsib Aili Künstler] Sirp, 13. juuni 2013 (vaadatud 11.08.2017)</ref> Kogutud raha eest avati 10. augustil 2013 Eduard Ahrensi monumendi graniitsokkel. 1. oktoobriks 2016 oli mälestusmärgi jaoks kogunenud 22 113 eurot annetusi, 15. aprilliks 2017 57 465 eurot annetusi. Raha kogumine lõppes ja Eduard Ahrensi mälestusmärk avati pidulikult [[lauritsapäev]]al, 10. augustil 2017 Kuusalu vana pastoraadi ees.<ref name="Laurentsiuse">[http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/ Laurentsiuse Selts] (vaadatud 11.08.2017 ja 31.01.2019)</ref><ref>[http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] kultuur.err.ee (vaadatud 11.08.2017)</ref>
* 10. augustil 2017 toimus Kuusalu rahvamajas [[Laurentsiuse Selts]]i, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]], [[Emakeele Selts]]i ja [[Õpetatud Eesti Selts]]i korraldatud ja sisustatud eesti kirjakeele arendajale Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents, mis on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks.<ref name="Laurentsiuse" />
==Kirjandus==▼
*[[Silva Tomingas]], "Eduard Ahrens ja uus kirjaviis" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 12, lk 734–740▼
*"Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200" (koguteos). Koostanud ja toimetanud [[Kristiina Ross ]]. [[Eesti Keele Instituut]] ja [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[Tallinn]] [[2003]], 525 lk▼
*[[Kalle Kurg]], "Leid" (Luuletus aastast 1979) – luulekogu "Pimeduse värvid", Virgela, Tallinn 1999, lk 13; leidub ka kogumikus "Kas siis selle maa keel..." (koostanud Endel Priidel, Varrak, Tallinn 2017, lk.136) ja Rahvusringhäälingu kodulehel kirjutises [http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] – kultuur.err.ee 11.juuli 2017▼
==Teoseid==
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/212 Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache] 1845
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/27428 Sprachfehler der Ehstnischen Bibel] 1853
* [http://dspace.ut.ee/handle/10062/27424 Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes] 1853
==Viited==
{{viited}}
▲==Kirjandus==
▲* [[Silva Tomingas]], "Eduard Ahrens ja uus kirjaviis" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 12, lk 734–740
▲* "Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200" (koguteos). Koostanud ja toimetanud [[Kristiina Ross ]]. [[Eesti Keele Instituut]] ja [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[Tallinn]] [[2003]], 525 lk
▲* [[Kalle Kurg]], "Leid" (Luuletus aastast 1979) – luulekogu "Pimeduse värvid", Virgela, Tallinn 1999, lk 13; leidub ka kogumikus "Kas siis selle maa keel..." (koostanud Endel Priidel, Varrak, Tallinn 2017, lk.136) ja Rahvusringhäälingu kodulehel kirjutises [http://kultuur.err.ee/612334/kalle-kurg-malestusmark-eduard-ahrensile Kalle Kurg. Mälestusmärk Eduard Ahrensile] – kultuur.err.ee
==Välislingid==
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=12 Eduard Ahrens (1803–1863)] EEVA
* {{ISIK|35}}
* [http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Ahrensi_elu Eduard Ahrensi elu piltides] Laurentsiuse Selts
{{JÄRJESTA:Ahrens, Eduard}}
| |||