25 597
muudatust
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P (Tühistati kasutaja Neptuunium (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:1530:1010:D77E:30F1:62AB:1B18:E77E.) Märgis: Tühistamine |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
||
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[
Oma teisel keskkooli aastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 25. septembril 1926. aastal, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva eemalolemise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. Peale 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku. Sellegipoolest ei toimunud ametlikku lahutust ja Bonnie suri Thorntoni abielusõrmus sõrmes. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Mees kommenteeris:
1929. aastal, peale abielu purunemist, elas Parker oma emaga ja töötas Dallases ettekandjana. Üks tema püsikliente oli [[
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis Texase osariigis [[Ellise maakond (Texas)|Ellise maakonnas]] [[
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti - vend Buckiga jäädi vahele varastatud kaubaga (kalkunid). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927 – 1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928 – 1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis [[
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabastamiseks, sellest polnud Clyde’il mingitki aimu.
1930. aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatud relva. Barrow tabati üsna kiirelt ning saadeti tagasi vangimajja.
Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks, vabastati 1932. aasta 2. veebruaril. Ta õde Marie ütles:„Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanemisest saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[
Peale Easthamis kinniistumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos kui tema ja Barrow jõugu kuulsaks saanud umbes kümnekonna panga röövid. Tema meelisrelvaks oli [[
John Neal Philipsi sõnul polnud Clyde Barrow eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
=== 1932: Varased kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda, kui Barrow 1932. aastal vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid varguseid, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et rünnata
Barrow oli autojuht, kui 30. aprillil rööviti [[
Parker oli 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui Kaufmani maakonna vandekohus sai kokku, võeti süüdistus tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala pärast liitus ta taas Barrow´ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, [[
[[
=== 1933: Buck liitub kambaga ===
22. märtsil 1933. aastal sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga asutas ta oma naise [[
Bonnie ja Clyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte sellepärast, et keegi neid ära tundnud oleks. Kamp korraldas hilisõhtutel vaikses naabruskonnas kärarikkaid joominguid ja kaardimänge.
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad arvatavad illegaalse alkoholi smuugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid haavasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde’i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche’i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati ajalehe [[
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest Minnesotani. Mais üritasid nad röövida panka [[
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, vangis olles. Igapäevaelu muutus raskemaks, kuna nad seisid silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid nende jaoks ebaturvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos tõi kahe paari ja ühe üleliigse isiku vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D Jones, kes juhtis Dillard Darby’lt aprilli lõpus varastatud autot, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
Sõites 10. juunil, koos Jonesi ja Parkeriga [[
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast seda, kui nad olid lähedal asuvast taluperest abi saanud ja röövinud kaks kohalikku politseinikku, liitusid nad kolmekesi Blanche ja Buck Barrow´ga. Nad peitsid end maahotellis [[Fort Smith
=== Juuli 1933: Platte linn and Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks jõuk [[
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja atropiinsulfaati, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust Sheriff Holt Coffey-ga, kes pani nende elamispaiga järelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud Oklahoma, Texase ja [[Arkansas
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow eelistatud [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|Browning automaatpüssile]] (BAR), mis oli varastatud 7. juulil Rahvuskaardi relvalaost [[:en:Enid,_Oklahoma|Enidist, Oklahoma]] osariigist. Barrow’de perekond vallandas laastava kuulirahe ja põgenes, kui üks kuul oli tabanud soomusauto signaali. Politseinikud arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemalduvat Borrow’de sõidukit.▼
▲Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow eelistatud
Kuigi jõuk pääses seegi kord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja lõppkokkuvõttes surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja paljastas ta vigastatud aju. Blance oleks aga äärepealt pimedaks jäänud klaasikildudest mõlemas silmas. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk [[
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järele jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täiendasid oma arsenalivarusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisse Illinois’i osariigis, [[
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi Houstoni, kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostas Clyde Barrow mitmeid väikeseid röövimisi koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeri pere hoolitsesid viimase tervise eest.
1933. aasta 22.novembris vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases [[
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu Parkerile ja Barrow’le mõrvasüüdistuse 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmise eest. See oli Parkeri esimene vangistuskäsk mõrva eest.
=== 1934: Viimane põgenemine ===
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat major Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha. Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
Texase vangla võttis ühendust endise [[
Pikk, tüse ja vaikiv - Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[
1934. aasta kevadeks olid Grapevine’i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow jõugu viimased liikmed.
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L.G. Phares pani kohe välja 1000 dollarise tasu Grapevine’i tapjate surnukehade eest - mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval 1934. aasta 23. mail Louisiana [[
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie Kesk-Lääne osariigi vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks minna. Jõugu eesmärk oli külastada oma peresid ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pere.
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku [[
End põõsastes varjav rühm oli 23. mail umbes kella 9.15 ajal peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow varastatud [[:en:1932_Ford|Fordi V8]] mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti järgi oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda teele, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli käsk tulistada. Oakley tabas Barrow’t pähe, mille tagajärjel viimane silmapilkselt suri. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne kui tema pihta tuli avati – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde jaoks surmavad olla; duo oli aastate jooksul mitmeid kuulihaavu üle elanud erinevate kokkupõrgete käigus.▼
▲End põõsastes varjav rühm oli 23. mail umbes kella 9.15 ajal peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow varastatud [[
Uurijad on öelnud, et Bonnie’t ja Clyde’i oli lastud vähemalt viiskümmend korda; teised väidavad, et see oli pigem kakskümmend viis lasku inimese kohta ehk kokku viiskümmend lasku. 1934. aasta ametlikus raportis, mille kirjutas valla koroner dr J.L.Wade, on kirjas, et Barrow kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Baileyl oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade palsameerimisega.
Koroner kutsus Hameri appi, et kontrollida tsirkuse-laadset õhustikku ning inimesed autost eemal ajada.
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[
Noor matusekorraldaja H. D. Darby, kes töötas [[
== Matus ja matmine ==
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri perekond ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. Bonnie Parkeri matusele oli tulnud üle 20 000 inimese, mis tekitas perekonnal raskusi hauale ligi pääsemisega.
Hubert "Buster" Parker, (Bonnie vend), saatis oma õe keha Dallasesse Arcadiast McKamy-Campbelli kiirabis. Tema ärasaatmine toimus laupäeval, 26. mail 1934 kell 14.00, seda juhtis Allen D. Campbell. Tema poeg dr Allen Campell on hiljem öelnud, et lilli tuli igalt poolt, kaasa arvatud kaartidega, väidetavalt ka [[
Tuhanded inimesed kogunesid, et näha Bonnie ja Clyde’i surnukehasid. Barrow privaatne matus toimus reedel, 25. mail päikeseloojangul matusebüroo kabelis. Ta maeti Western Heightsi kalmistule Dallasesse, oma venna Marvini kõrvale. Barrow vennad jagavad ühte hauakivi, kus on nende nimed ja tsitaadid, mille Clyde oli varem valinud: "Läinud, kuid mitte unustatud".
Kuuliaukudega Ford, kus paar tapeti, ja särk, mida Barrow oma elu viimasel päeval kandis, on olnud [[
Kuus meest politseisalgast said igaüks võrdse osa tänurahast. Dallase šerif Schmid oli lubanud, et operatsioon läheb maksma 26 000 dollarit, kuid enamik osariigist, riigist ja teistest organisatsioonidest, kes olid lubanud neid rahaliselt toetada, taganesid oma lubadustest. Lõpuks sai iga politseinik oma pingutuste eest 200 dollarit ja 23 senti.
Alcorn võttis autost Barrow saksofoni, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow´ perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude põhjal oli raha täis kohvri võtnud šerif Jordan, kes peale varitsust ostis Arcadiasse aida ja maa. Jordan üritas ka surmaauto endale jätta, aga tema vastu esitas hagi Ruth Warren, kelle käest Barrow 29. aprillil auto varastas. Kohtuotsuse alusel andis Jordan järele ja tagastas auto proua Warrenile augustis 1934.
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow’ ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end ise või mõisteti süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. Erinevaid karistusi määrati veelgi, näiteks kaks aastat Raymond Hamiltoni vennale Floydile ning Clyde'i õde Marie’d hoiti tund aega vahi all. Teised süüdistatavad olid [[
Blanche Barrow vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. Peale tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vangi, kuid vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. Blanche tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure’iga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšerina ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistus lõppes aasta pärast. Ta elas koos oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[
Barrow jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. Neid ühendas ka see, et nad mõlemad hukati elektritoolil 10. mail 1935 Texases Huntsville'is. Barrow protežee W.D.Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pärast trio põgenemist Dexfieldi pargis 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta andis "ülestunnistuse", milles väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsamad detailid, millest ta rääkis, kõnelesid jõugu seksuaalelust ning just see tunnistus tõi kaasa palju lugusid Barrow ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet viieteistaastast karistust. Ta vaevles aastaid probleeme ainete kuritarvitamisega ning ta andis 1967. aastal loodud filmi ümbritseva elevuse ajal andis ta intervjuu ajakirjale Playboy. Jones tapeti 4. augustil 1974 arusaamatuse tagajärjel ning mõrva sooritas armukade poiss-sõber, kelle naist Jones üritas aidata.
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce’is toimunud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow reetmise eest. Ta isa Ivy tapeti 1946. aastal segastel asjaoludel toimunud autoõnnetuse tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta 3. oktoobril Easthami vanglast põgenemiskatse käigus.
Aastaid peale Bonnie ja Clyde surma kahetses Prentiss Oakley tehtut. Tema oli esimesena tule avanud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et tegi seda liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal peale Henderson Jordanit järgmine [[
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde ning hakkas vabakutseliseks konsultandiks turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks „streigimurdjana“. Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine peale Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud ning paljud inimesed tundsid, et ta ei olnud Barrow’le ja Parkerile andnud ausat võimalust allaandmiseks. Ta sattus veel avalikku valgusesse 1948. aastal kui tema ja kuberner [[
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati laatadel, lõbustusparkides ja kirbuturgudel kolm aastakümmet kuniks see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisse istumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]] automuuseumis, müüdi seda erinevatele kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto Whiskey Pete’s Primmis Nevadas.
|