Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Lisatud 1832 baiti ,  1 aasta eest
P
Tühistati kasutaja Neptuunium (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:1530:1010:D77E:30F1:62AB:1B18:E77E.
P (Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:D77E:30F1:62AB:1B18:E77E (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium.)
Märgis: Tühistamine
P (Tühistati kasutaja Neptuunium (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:1530:1010:D77E:30F1:62AB:1B18:E77E.)
Märgis: Tühistamine
 
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas, Texases]], ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. TaTema isa Charles Robert Parker (1884–19141884-1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–19441885-1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks "The„The Story of Suicide Sal"Sal” ja "The„The Trail'sTrail’s End"End” (tuntud ka kui "The„The Story of Bonnie and Clyde"Clyde”).
 
Oma teisel keskkooliaastalkeskkooli aastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 192625. aastaseptembril 251926. septembrilaastal, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumiseeemalolemise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. PärastPeale 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku,. kuid nadSellegipoolest ei lahutanudtoimunud ametlikultametlikku lahutust ja BonnielBonnie olisuri Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. TaMees kommenteeris: "Mul„Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud."
 
1929. aastal, pärastpeale abielu purunemist, elas Parker emaoma juuresemaga ja töötas Dallases ettekandjana [[Dallase maakond (Texas)|Dallases]]. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes aastal 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oliosales ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis Texase osariigis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kaguskagusuunas. Ta oli Henry Basil Barrow' (1874–19571874-1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–19421874-1942) viies laps seitsmest lapsest viies.. 1920-ndate 1920ndateaastate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaeste agulissevaesteagulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti - vend Buckiga jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]kalkunid). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–19291927 – 1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poeröövidepoodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–19291928 – 1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis [[:en:Eastham_Unit|Easthami vangilaagrisse]]. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine,; kuidsüü süüküll võttis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde'iClyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseksvabastamiseks, sellest polnud Clyde'ilClyde’il aimugi.mingitki aimu.
 
1930. aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smugeldatudsmuugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiirestikiirelt ning saadeti tagasi vangimajja.
 
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks, vabastati 1932. aasta 2. veebruaril. Ta õde Marie ütles: "Midagi„Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast  vabanemisest saadik ei ole ta enam sama inimene"inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et ta nägi, kuidas Clyde muutus "koolipoisist„koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]"lõgismaoks“.
 
PärastPeale Easthamis istumistkinniistumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow' jõugu kuulsaks saanud  umbes 10kümnekonna panga röövid. Ta lemmikTema relvaksmeelisrelvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
 
John Neal Philipsi sõnade kohaseltsõnul polnud Clyde Barrow' eesmärk pangaröövidegapankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks [[Texas]]eTexase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
 
== KuritegevuseKuritegevus perioodaeg ==
=== Algusaja kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak Easthami vanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
 
=== Algusaja1932: Varased kuriteod ja mõrvad ===
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow', kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow'd süüdistati mõrvas.
Pärast seda, kui Barrow 1932. aasta veebruarisaastal vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusivarguseid, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnakrünnata [[:en:Eastham_Unit|Easthami vanglalevanglat]] ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeritiBonnie Parker ja Ralph Fults arreteeriti, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi röövida. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning uuesti ta jõuguga ei liitunud jõuguga uuesti.
 
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilliaprillil rööviti [[:en:Hillsboro,_Texas|Texases HillsborosHillsboro]](s) poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheksfotode järgi ühe tulistajakstulistajana Barrow', kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow'd´t süüdistati mõrvas.
Parker oli kuni 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui [[Kaufmani maakond|Kaufmani maakonna]] vandemeestekogu kokku sai, siis nad võtsid süüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksul liitus ta taas Barrow'ga.
 
Parker oli kuni 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui [[Kaufmani maakond|Kaufmani maakonna]] vandemeestekoguvandekohus sai kokku sai, siis nad võtsidvõeti süüdistusesüüdistus tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksulpärast liitus ta taas Barrow'´ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow'le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, [[:en:Raymond_Hamilton|Raymond Hamilton]] ja Ross Dyer [[:en:Stringtown,_Oklahoma|Stringtownis, Oklahoma]]i kauboiosariigis, tantsultantsuõhtul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow'`le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
[[W. D. Jones]] oli Barrow' peretuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastaselt veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow'd, et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow'ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvrite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
 
[[:en:W._D._Jones|W. D. Jones]] oli Barrow' peretuttavperekonna tuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastaselt ta veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow'd´t, et tasee lubaks Jonesiltal jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest selsamal õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow'´ga Doyle Johnsoni, noore peremehepereisa, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933. aastal, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. OhvriteOhvite arv aprillist kuni selle ajani oliulatus viieni viis.
=== 1933. Buck liitub kambaga ===
1993. aasta 22. märtsil sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga seadis ta oma naise [[Blanche Barrow|Blanche]]'i, Bonnie, Clyde'i ja Jonesiga üles majapidamise [[Joplin]]isse [[Missouri|Missouri osariigis]], kus nad said varjuda. Perekonna allikate järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde'i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
=== 1933.: Buck liitub kambaga ===
Bonnie ja Clyde'i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast, et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas hilja õhtul valje, alkoholiga segatud kaardimänge vaikses naabruskonnas. "Me ostsime kasti õlut päevas," tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningust, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
199322. aastamärtsil 221933. märtsilaastal sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga seadisasutas ta oma naise [[Blanche Barrow:en:Blanche_Barrow|Blanche]]'i’i, Bonnie, Clyde'iClyde’i ja Jonesiga üles majapidamise [[Joplin]]isse [[Missouri|Missouri osariigisJoplinis]], Missouris, kus nad said varjuda said. Perekonna allikateütluste järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde'iClyde’i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
Bonnie ja Clyde'iClyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast, et keegi neid oleksära identifitseeritudtundnud oleks. Kamp korraldas hiljahilisõhtutel õhtulvaikses valje,naabruskonnas alkoholigakärarikkaid segatudjoominguid kaardimängeja vaikses naabruskonnaskaardimänge. "Me„Me ostsime kasti õlut päevas," tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajalkell janing Clyde tulistas (ühel õhtul) korteris brauningustbrauningut, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest  (illegaalsetest tegevustest korteris) Joplini politseijaoskonda.
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad illegaalse alkoholi smugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid tabasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde'i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
 
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad arvatavad  illegaalse alkoholi smugeldajadsmuugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid tabasidhaavasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde'iClyde’i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche'i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati [[Joplin Globe]]'is ja see andis palju tänapäeval tuntud fotosid Barrow'st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, oma hammastega sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of ’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
 
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche'iBlanche’i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati ajalehe [[:en:The_Joplin_Globe|Joplin Globe]]'isi poolt ja seesealt andison pärit palju tänapäeval tuntud fotosidfotod Barrow'´st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, omahoiab hammastegahammaste vahel sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of ’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest [[Minnesota]]ni. Mais üritasid nad röövida panka Lucerne'is Indianas ja röövisid panka Okabenas Minnesotas. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard Darbyt ja Sophia Stone'i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad röövisid politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid pantvangid kaugel oma kodust, vahel raha eest, mille abil koju pääseda.
 
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest [[Minnesota]]niMinnesotani. Mais üritasid nad röövida panka [[:en:Lucerne'is,_Indiana|Lucerne’s Indianas]] ja röövisid panka [[:en:Okabena,_Minnesota|Okabenas Minnesotas]], kus see ka õnnestus. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard DarbytDarby ja Sophia Stone'iStone’i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad röövisidvõtsid pantvangi politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid nad pantvangid kaugel oma kodust, vahel raha eestrahaga, millemis võimaldas pantvangidel abiltagasi koju pääseda.
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, kes ette jäid, ei politseinikke ega tsiviilisikuid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
 
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, kes ette jäid, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, ajal, mil ta oli vangis. Igapäevaelu muutus raskemaks, seistes silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid vähem turvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos olemisega tõi kahe paari ja ühe viienda ratta vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D. Jones, kes oli juht, kui tema ja Barrow varastasid aprilli lõpus Dillard Darby auto, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
 
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, ajal,vangis mil ta oli vangisolles. Igapäevaelu muutus raskemaks, seisteskuna nad seisid silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid vähemnende turvaliseksjaoks ebaturvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos olemisega tõi kahe paari ja ühe viiendaüleliigse rattaisiku vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D. Jones, kes olijuhtis juht,Dillard kui tema ja Barrow varastasidDarby’lt aprilli lõpus Dillard Darbyvarastatud autoautot, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga Wellingtoni lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas kolmanda astme põletushaavades oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: "Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud."
 
Sõites 10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga [[:en:Wellington,_Texas|Wellingtoni]] lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatassai kolmanda astme põletushaavadespõletushaavu oma paremalparemale jalaljalale nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: "Ta„Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. MaMõnes näginkohas oli mõningatesisegi kohtadesluu luudväljas."
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist, liitus kolm liiget Blanche'i ja Buck Barrow'ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal [[Arkansas]]es, ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövi ja tapsid linna [[marssal]]i Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad hoolimata Parkeri raskest seisundist põgenema.
 
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast abiseda, saamistkui nad olid lähedal asuvast taluperest abi saanud ja kaheröövinud kohalikukaks politseinikukohalikku röövimistpolitseinikku, liitusliitusid kolmnad liigetkolmekesi Blanche'i ja Buck Barrow'´ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Fort Smithi]] lähedal [[Arkansas]]esArkansases, ravides Parkeri põletusi. BuckBuckil ja JonesJones’il viisidnurjus läbikohalik kohalikuröövimine, röövimille jakäigus nad tapsid linna [[marssal]]ipolitseiülema Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
=== Juuli 1933. Platte'i linn ja Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks jõuk Red Crowni motelli, mis asus Platte'i linnas Missouris (tänapäeva [[Kansas City]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis hiljem ka viie õhtusöögi ja viie õlu eest müntidega. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbas tähelepanu, kuna ei olnud tavaline stiil sealkandis asuvate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance'i grupist patrullpolitseinik kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
=== Juuli 1933.: Platte'i linn jaand Dexfieldi park ===
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[atropiinsulfaat]]i, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust šerif [[Holt Coffey]]ga, kes pani nende elamispaiga järelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud [[Oklahoma]], [[Texas]]e ja [[Arkansas]]e õiguskaitseorganite poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad. Šerif kontakteerus Kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City]]st, mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus šerif Coffey juhtimisel [[Thompsoni püstolkuulipildur]]itega varustatud grupp korrapidajaid kabiinide poole.
1933. aasta juulis läks jõuk [[:en:Red_Crown_Tourist_Court|Red Crowni motelli]], mis asus [[:en:Platte_City,_Missouri|Platte'i linnas, Missouris]] (tänapäevatänapäeval [[KansasKansase City]]linna läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisisasus Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viisviit inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis hiljem ka viiehiljem õhtusöögimüntidega, jaostes viieviis õluõhtusööki eestja müntidegaviis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. BlancheBlanche’i riietus - inglise[[:en:Jodhpurs|Inglise ratsapüksid]] - tõmbas tähelepanu,: kunasee ei olnud tavaline stiil sealkandissiinkandis asuvateelavate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance'iBlanche’i grupist patrullpolitseinikpatrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes olisamuti kakülastas  tema restorani patroon.
 
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[atropiinsulfaat]]iatropiinsulfaati, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust šerifSheriff [[Holt Coffey]]-ga, kes pani nende elamispaiga järelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud [[Oklahoma]], [[Texas]]eTexase ja [[Arkansas|Arkansase]]e õiguskaitseorganiteõiguskaitsete poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad. ŠerifSheriff kontakteerusvõttis ühendust Kaptenkapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansase linnast]]st, mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus šerif Coffey juhtimisel [[:en:Thompson_submachine_gun|Thompsoni püstolkuulipildurpüstolkuulipilduritega]]itega varustatud grupp  korrapidajaidpolitseinikke šerif Coffey juhtimisel kabiinide poole.
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow' eelistatud Browningu automaatpüssile, mis oli varastatud 7. juulil Enidi (Oklahoma) Riigikaitse [[Arsenal|relvalaost]]. Barrow'd vallandasid laastava kuulirahe ja põgenesid, kui üks kuul oli ajanud autosignaali lühisesse. Õigusemõistjad arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemale liikuvat Borrow'de sõidukit.
 
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow' eelistatud Browningu[[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|Browning automaatpüssile]] (BAR), mis oli varastatud 7. juulil EnidiRahvuskaardi (Oklahoma) Riigikaitserelvalaost [[Arsenal:en:Enid,_Oklahoma|relvalaostEnidist, Oklahoma]] osariigist. Barrow'dBarrow’de vallandasidperekond vallandas laastava kuulirahe ja põgenesidpõgenes, kui üks kuul oli ajanudtabanud autosignaalisoomusauto lühisessesignaali. ÕigusemõistjadPolitseinikud arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemale liikuvateemalduvat Borrow'deBorrow’de sõidukit.
Kuigi jõuk pääses ka sel korral seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid. Blance oli tema silmades olevate klaasikildude tõttu äärepealt pimedaks jäänud. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrow'de jõuk Iowa Dexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk niivõrd tõsine, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Pärast seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrow'de jõuk. Kohalikud politseinikud ja umbes sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Bonnie Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem Perry Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja pärast operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
 
Kuigi jõuk pääses kaseegi sel korralkord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärelelõppkokkuvõttes surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastaspaljastas temata ajusidvigastatud aju. Blance olioleks temaaga silmadesäärepealt olevatepimedaks klaasikildudejäänud tõttuklaasikildudest äärepealtmõlemas pimedaks jäänudsilmas. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool – hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid rööve esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil Illinoisis Plattville'is asuvasse relvalattu, hankides kolm BARi, püstoleid ja suure koguse laskemoona.
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrow'deBarrowide jõuk [[:en:Dexter,_Iowa|Iowa Dexteri]] asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsinetõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Pärast seda, kuiKui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrow'de jõuk. Kohalikud politseinikud ja umbes sada muud inimesesttsiviilisikut piirasid jõukujõugu ümber ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde BorrowBarrow, Bonnie Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem King’s Daughters haiglas, [[:en:Perry,_Iowa|Perry]] Kingsilinnas DaughtersiIowa haiglasosariigis, põhjuseks peahaav ja pärastpeale operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi [[Houston]]isse, kuhu oli kolinud ta ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul pani Clyde toime väikseid rööve koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere Parkeri tervise eest hoolitses.
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgijärele jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid rööveröövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsidtäiendasid oma arsenali varusidarsenalivarusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil Illinoisississe Illinois’i osariigis, [[:en:Plattville'is,_Illinois|Plattville]]’is asuvasse relvalatturelvalaosse, hankides kolm BARi, püstoleid janing suure koguse laskemoona.
1933. aasta 22. novembril vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda pereliikmetega Texases Sowersi lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ning avasid tule automaatrelvade ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrow' ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
 
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi [[Houston]]isseHoustoni, kuhu oli kolinud tatema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul paniteostas Clyde toimeBarrow väikseidmitmeid rööveväikeseid röövimisi koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeri pere hoolitsesid viimase tervise eest hoolitses.
28. novembril esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow'le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
 
1933. aasta 22. novembrilnovembris vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda pereliikmetegaperekonnaliikmetega Texases [[:en:Sowers,_Texas|Sowersi]] lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase šerif Smoot Schmid ja tema meeskond, abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton, varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda -- sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ningja avasid tule automaatrelvadeautomaatrelvadest ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrow'Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
=== Viimane põgenemine ===
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[Raymond Hamilton]], [[Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kätte maksta Texase vanglasüsteemile.
 
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow'leBarrow’le mõrvasüüdistuse 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmisestapmise eest. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutusvangistuskäsk mõrva eest.
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat Major Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha. Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
 
=== 1934: Viimane põgenemine ===
Texase vangla võttis ühendust endise Texase ''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow'de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[:en:Raymond_Hamilton|Raymond Hamilton]], [[:en:Henry_Methvin|Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kätte makstakättemaksu [[:en:Texas_Department_of_Criminal_Justice|Texase vanglasüsteemile]].
 
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat Majormajor Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha. Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi "üks mäss, üks politseinik". Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kelle oli vastumeelt naist tulistada ja kes keeldusid pakkumisest. 10. veebruarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
Texase vangla võttis ühendust endise [[:en:Texas_Ranger_Division|Texase ''rangeri'']] kapten [[:en:Frank_Hamer|Frank A. HamerHameriga]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow'deBarrow’de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühal mõrvasid Barrow ja Henry Methvin Grapevine'is, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove'i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinik Murphyt. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ega osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
 
Pikk, tüse ja vaikiv - Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi "üks„üks mäss, üks politseinik"politseinik“.  Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kellekes oliolid vastumeeltvastumeelsed naist tulistadatulistama ja kes keeldusid pakkumisest. 10. veebruaristveeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
1934. aasta kevadeks olid Grapevine'i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow' jõugu viimased liikmed.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühalülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[:en:Grapevine'is,_Texas|Grapevine]]’s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove'iDove’i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikpatrullpolitseinikku MurphytMurphy’t. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel eganing ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L. G. Phares pani kohe välja 1000-dollarise tasu Grapevine'i tapjate surnukehade eest – mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[Ma Ferguson]] lisas veel 500-dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.Murphyt.
 
1934. aasta kevadeks olid Grapevine'iGrapevine’i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow' jõugu viimased liikmed.
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal Commerce'is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde'i kui ka Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: "Esimest korda nähti Bonniet mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud." Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga "reserveeritud" ja "Clyde ja Bonnie".
 
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L. G. Phares pani kohe välja 1000- dollarise tasu Grapevine'iGrapevine’i tapjate surnukehade eest - mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[:en:Miriam_A._Ferguson|Ma Ferguson]] lisas veel 500- dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.MurphytMurphy’t.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[:en:Commerce,_Oklahoma|Commerce'is]]’is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde'iClyde’i kui ka Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: "Esimest“Esimest korda nähti BonnietBonnie’t mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud." Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga "reserveeritud"“reserveeritud” ja "Clyde“Clyde ja Bonnie".
 
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval, 1934. aasta 23. mail 1934 Louisiana [[:en:Bienville_Parish,_Louisiana|Bienville'i]]’i vallavallas kruusateel. Paar sõitis päevavalgel autoga ning nad lasti maha neljaneli Texase politseinikupolitseinikku poolt, kelleks olid [[:en:Frank_Hamer|Frank Hamer]], B.M. "Maney" Gault, Bob Alcorn ja [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]] – ning kahekaks Louisiana politseinikupolitseinikku poolt poolt, kelleks olid–  [[:en:Henderson_Jordan|Henderson Jordan]] ja Prentiss Morel Oakley – lasid nad maha.
 
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934. aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie Kesk-Lääne osariigi vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikudaminna. Jõugu teekondeesmärk keskendusoli perekülastada külastamisteleoma peresid ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini peretpere.
 
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku [[:en:Shreveport,_Louisiana|Shreveportis]], kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanisidplaanivad samal õhtul minna koos Methviniga Bienville'iBienville’i valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka Shereportis lõpuks juhtus. Rühm,Rühmas mis koosnesoli kapten HameristHamer, Dallasse osariigi abišerifitestabišerifid Alcorn ja Ted HintonistHinton, endisestendine TexasseTexase ''rangerist''ranger B. M. "Maney" GaultistGault, Bienville'iBienville’i piirkonna šerifistšerif Henderson JordanistJordan ning tema abistabi Prentiss OakleyistOakley. Nad valmistasidseadsid etteüles varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus Louisiana osariigi 154 maanteel [[:en:Gibsland,_Louisiana|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende grupprühm oli kohal kell 21:.00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindpriipaaristlindprii paarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
 
End põõsastes varjav rühm oli 23. mail umbes kella 9.15 ajal varjas rühm end põõsastes ja nad olid peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow' varastatud [[:en:1932_Ford|Fordi V8-]] mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti kohaseltjärgi oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow' tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda sõidurajaleteele, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow' ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli laskmiskäskkäsk tulistada. BarrowOakley suritabas silmapilkseltBarrow’t Oakleypähe, tabamusemille läbi,tagajärjel misviimane tabassilmapilkselt Barrow’d pähesuri. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne, kui tema peale avatipihta tuli avati – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde'i jaoks surmavad olla; paarduo oli aastate jooksul paljudemitmeid kokkupõrgetekuulihaavu käigusüle varemgielanud kuulihaavuerinevate saanudkokkupõrgete käigus.
 
Ted HintoniHinton ja Bob AlcorniAlcorn väideteväitsid kohaseltjärgnevat:
 
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidegaautomaatpüssidest, ent need olid tühjad enne, kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[jard]]ijardi kaugusel. Auto peaaegu veeres peaaegu üle katuse. Me jätkasime laskmist pärastpeale auto peatumist. Me ei võtnudhakanud riskeriskima.
 
Uurijad on öelnud, et BonnietBonnie’t ja Clyde'iClyde’i oli tulistatudlastud vähemalt 50viiskümmend korda; teised väidavad, et see oli pigem 25kakskümmend viis lasku kehainimese kohta ehk kokku 50viiskümmend lasku. 1934. aasta ametlikus aruandesraportis, mille kirjutas valla koronerikoroner dr J. L. Wade'i poolt, on kirjas, et Barrow' kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow' selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Baileyl oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
 
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud vaatasiduurisid auto üle ning leidsid relvakogumisuures koguses relvi,  kuhumille hulka kuulus ka varastatud automaatpüstoleidautomaatpüstolid, kärbikuidkärbikud, käsirelvierinevad käsirelvad ning tuhandeid kuule ja 15 erinevat numbrimärki erierinevatest osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti, pärast seda kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja kandaraporteerida sündmustest ette oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas Parkeri surnukehalt verise loki Parkerija surnukehalttema jakleidist paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha müüdi. Hinton naasisnaases ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuva ülepärast. KohaleKohapeale jõudnudjõudes oli koroner oli öelnud:
 
…kõik inimesed olid hakanud suveniire koguma,: kuulikestikuulikestad, autoakendeauto kildeakende killud, veriseid riidejupperiidejupid Bonnie ja Clyde’i rõivastelt. Üks innukas mees üritas oma taskunoaga autos Clydeoleva Clyde’i vasakut kõrva ära lõigata.
 
Koroner kutsus Hameri appi, et tsirkustkontrollida meenutavtsirkuse-laadset olukord kontrolli alla saadaõhustikku ning inimesed autost eemaleeemal ajada.
 
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[:en:Arcadia,_Louisiana|Arcadia]] kesklinna Congeri mööbli- ja matusetalituse poodi. ClydeClyde’i oli pähe lastud .35relvast [[:en:Remington_Model_8|Remington]] 8kaliibriga mudelist.35. EelpalsameerimineBailey oliviis tehtudläbi Bailey poolteelpalsameerimise väikses ettevalmistusruumis, mis asus mööblipoe tagaosas (oli tavaline, et mööblipoed ja matusekorraldus olid ühes hoones). AinultVäidetavalt kasvas ainult paari tunniga kasvas Louisianast loodes asuva linna populatsioon väidetavaltrahvaarv 2000 inimesestinimeselt 12 000 inimeseni. Uudishimulik rahvas tuli kohale rongi, hobuse, kaariku ja lennukiga. Õlu, mis tavaliselt maksis 15 senti pudeli kohta tõusis 25 sendini, lihavõileivad läksid nagu soojadkadusid saiadlettidelt. Pärast oma poja tuvastamist istus Henry Barrow mööblipoes asuvale kiiktoolile ning puhkes nutma.
 
Noor matusekorraldaja H. D. Darby, kes töötas [[:en:Ruston,_Louisiana|Rustoni]] läheduses olevas Mclure’i matusetalituses ning sotsiaaltöötaja Sophia Stone, samuti Rustonist, läksid Arcadiasse, et surnukehi tuvastamatuvastada. Barrow'deBarrow’de jõuk oli nad pantvangi võtnud eelneval aastal, 1933. 23. aprillil 1933 ningja lasid nad vabaks Waldo lähedal [[Arkansase maakond|Arkansases]]. Parker olevat naernud, kui ta küsis Darby’lt tema töö kohta ning teada saanud teada, et ta on matusekorraldaja. Ta ütles, et võib-olla üks päev Darby töötab veel tema heaks. Darby aitas Baileyt kurjategijate palsameerimisegapalsameerimisel.
 
=== Matus =ja matmine ==
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri sugulasedperekond ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. ÜleBonnie 20Parkeri 000 inimesematusele oli Bonnietulnud Parkeriüle matusel20 ja000 tainimese,  perekonnalmis olitekitas perekonnal raskusi hauale ligi pääsemisega.
 
Hubert "Buster" Parker, (Bonnie vend), saatis oma õe keha [[Dallas]]esseDallasesse Arcadiast McKamy-Campbelli kiirabis. Tema leinateenistusärasaatmine toimus laupäeval, 26. mail 1934 kell 14.00, seda juhtis Allen D. Campbell. Tema poeg dr Allen Campell on hiljem öelnud, et lilli tuli igalt poolt, kaasa arvatud mõned kaartidega, väidetavalt ka [[:en:Pretty_Boy_Floyd|Pretty Boy Floydilt]] ja [[John Dillinger|John Dillingerilt]]ilt. Suurim lilliSuurima sisaldavlilledega austusavaldusaustusavalduse saadetitegid Dallase linna ajalehepoiste pooltajalehepoisid. Bonnie ja Clyde’i ootamatu lõpp müüs ainuüksi DallassesDallases 50 000 lehenumbritajalehte. Kuigi algselt maeti Parker Fishtrapi kalmistule, kolismaeti ta ümber 1945. aastal Dallase uude Crown Hilli kalmistule.
 
Tuhanded inimesed kogunesid, et näha Bonnie ja Clyde’i surnukehasid. Barrow' privaatne matus olitoimus reedereedel, 25. maimail päikeseloojangul matusebüroo kabelis. Ta maeti Western Heightsi kalmistule Dallasesse, oma venna Marvini kõrvale. Barrow' vennad jagavad ühte graniidimarkerit/hauakivi, kus on nende nimedenimed ja tsitaadigatsitaadid, mille Clyde onoli varem valinud: "Läinud, kuid mitte unustatud".
 
Kuuliaukudega Ford, kus paar tapeti, ja särk, mida Barrow oma elu viimasel päeval kandis, on olnud [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’iPete]]’i kasiinos 2011. aastast ning olid enne seda olid see [[:en:Primm_Valley_Resort|Primm Valley kuurordis]] ja kasiinos. Nii Bonnie Parkeri kui ka Clyde Barrow' elukindlustuspoliisi maksis välja firma [[:en:American_National_Insurance_Company|American National]] of Galveston. Sellest ajast alates on väljamaksete poliitikareeglid muutunud, et välistadavältida väljamaksedväljamakseid kuritegudest põhjustatud surmajuhtumite korral.
 
Kuus meest politseisalgast said igaüks võrdse osa tänurahast. Dallase šerif Schmid oli lubanud, et operatsioon läheb maksma 26 000 dollarit, kuid enamik osariigist, riigist ja teisedteistest organisatsioonidorganisatsioonidest, kes olid lubanud neid rahaliselt toetada, loobusidtaganesid oma lubadustest. Lõpuks sai iga politseinik oma pingutuste eest 200,23 dollarit omaja pingutuste23 eestsenti.
 
Barrow' ja Parkeri varitsus osutus 1930. aastate "avaliku vaenlase ajastu" lõpuks. 1934. aasta suveks märkis uus föderaalne põhikiri pangaröövi ja inimröövi föderaalseteksföderaalseks õigusrikkumisteksõigusrikkumiseks, kohalike politseijaoskondade koostöö FBI-ga kasvas ning politseiautodelepolitseiautodesse tulidpaigaldati kahepoolsed raadiosaatjad. Tänu sellele oli kuritegusid palju raskem sooritada, kui vaid paar kuud varem.
 
== Tagajärg ==
Politseisalk ei saanud Bonnie ja Clyde’i tapmise eest lubatud raha, seega võisid nad võtta mida tahtsid kriminaalide autos olevate konfiskeeritud asjade hulgast. Hamer eraldasvõttis endale märkimisväärse arsenalikoguse varastatud relvi ja laskemoona, lisaks ka kasti kalapüügivahendeid, vastavalt TexasiTexase DOC-ikriminaalõiguse osakonna kompensatsioonipaketi tingimustele. Juulis kirjutas Clyde’i ema Cumie Hamerile, küsidessooviga tagasisaada relvi tagasi: "Sa„Sa ei taha kunagi unustada, et minu poiss pole kunagi ühegi kohtu poolt süüdi mõistetud ja keegi pole süüdi enne, kui ta poleon kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ma loodan, et sa vastad sellele kirjale ja tagastad need relvad, mida ka küsin." Pole tõestust ühestki vastusest.
 
Alcorn võttis autost Barrow' saksofoni autost, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow'´ perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude järgipõhjal oli kohvri, mis oliraha täis raha,kohvri võtnud šerif Jordan, kes pärastpeale varitsust ostis Arcadiasse aida ja maa. Jordan üritas ka surmaauto endale jätta, aga tema vastu esitas hagi Ruth Warren, kelle käest Barrow auto varastas 29. aprillil auto varastas. Kohtuotsuse alusel andis Jordan järele ja tagastas auto proua Warrenile augustis 1934. aasta augustis.
 
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow'Barrow’ ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end ise või tunnistati teiste pooltmõisteti süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. TeisedErinevaid vangistusedkaristusi olid:määrati veelgi, näiteks kaks aastat, mis määrati Raymond Hamiltoni vennale Floydile, janing Clyde'i õde MarietMarie’d hoiti kunitund üks tundaega vahi all. Teised süüdistatavad olid [[:en:Blanche_Barrow|Blanche Barrow]], W. D. Jones, Henry Methvin ja Bonnie õde Billie.
 
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. PärastPeale tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vanglassevangi, kuid ta vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. TaBlanche tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure’gaFrasure’iga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšeritaksodispetšerina ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistus lõppes aasta pärast. Ta elas koos oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[Bonnie and Clyde :en:Bonnie_and_Clyde_(film)|"Bonnie„Bonnie ja Clyde"Clyde“]]. Ta säilitas kindla sõpruse Beattyga. Ta suri vähki 77-aastaselt 24. detsembril 1988 ja maeti Dallase Grove Hilli mälestusparki "Blanche B. Frasure" nime all.
 
Barrow' jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. VeelNeid üksühendas ühineka asi:see, et nad mõlemad hukati elektritoolil Texases Huntsville'is, samal päeval, 10. mail 1935 Texases Huntsville'is. Barrow' protežee W. D. Jones olilahkus oma mentoritestmentorite lahkunudjuurest kuus nädalat pärast kolmetrio põgenemist Dexfieldi Pargistpargis 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta dikteerisandis "ülestunnistuse", milles ta väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsemadõudsamad detailid, millest ta rääkis, puudutasidkõnelesid jõugu seksuaalelu,seksuaalelust janing see olijust see tunnistus, mis tõi kaasa palju lugusid Barrow' ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet 15-aastastviieteistaastast karistust. Ta vaevles aastaid probleeme ainete kuritarvitamise probleemidegakuritarvitamisega ning ta andis intervjuu [[Playboy]]'le 1967. aastaaastal loodud filmi ümbritseva elevuse ajal andis ta intervjuu ajakirjale Playboy. Jones tapeti 4. augustil 1974 arusaamatusarusaamatuse olukorrastagajärjel armukadedaning mõrva sooritas armukade poiss-sõbra pooltsõber, kelle naist taJones üritas aidata,.
 
Barrow'deBarrow’de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pärastpeale seda, kui suudetinad 1933. aasta juulis Dexfieldi pargis politseinike käest pääsedapääsesid. Ta jõudis HoustoniniHoustoni ning asus tööle puuvilla korjanana, kuid peagi ta leiti ning võeti vahi alla. Ta viidi tagasi Dallasesse, kus ta andis "ülestunnistuse"„ülestunnistuse“, mille kohaselt oli ta olnud Barrow' ja Parkeri vang. Mõned teised luiskelood esitas ta jõugu seksuaalelu kohta. Need lood andsid alguse paljudele juttudele Barrow’de mitmekülgsest seksuaalsusest. Jones mõisteti süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ning ta kandis ära 15 aastase suhtelise kerge karistuse. Tal olid probleemid erinevate ravimite kuritarvitamise ja sõltuvusega. Ta andis ka Playboyle intervjuu 1967. aasta paljuräägitudpalju räägitud filmi raames. Ta tapeti 1974. aasta augustis ühe armukadeda mehe poolt, kelle naist ta oli proovinud aidata.
 
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce'isCommerce’is toiminudtoimunud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy oli tapetudtapeti 1946. aastal autosegastel asjaoludel segasetoimunud otsasõiduautoõnnetuse tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta 3. oktoobril Easthami vanglast põgenemise katsepõgenemiskatse käigus.
 
Aastaid pärastpeale Bonnie ja Clyde'i surma kahetses Prentiss Oakley tehtut. Tema oli esimesena lasudtule teinudavanud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et avastegi tuleseda liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal pärastpeale Henderson Jordanit järgmine Bienville’i asula[[:en:Bienville_Parish,_Louisiana|Bienville]]’i šerif.
 
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde vabakutselisening hakkas vabakutseliseks konsulteerijanakonsultandiks  turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks "streigimurdjana"„streigimurdjana“. Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine pärastpeale Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud ning paljud inimesed tundsid, et ta ei olnud Barrow’le ja Parkerile andnud ausat võimalust allaandmiseks. Ta sattus veel avalikku valgussevalgusesse 1948. aastal, kui tema ja kuberner [[:en:Coke_R._Stevenson|Coke Stevenson]] üritasid senativalimistelsenati valimistel (ebaõnnestunult) edestada [[Lyndon B. Johnson|Lyndon Johnsonit.]]. Ta suri 1955. aastal 71-aastaseltaastasena pärastpeale pikkamitmeid aastad võitlust halva tervisega aega. Tema semu Bob Alcron suri 1964. aasta 23. mail, 30 aastat pärastpeale Gibslandi varitsust.
 
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati oma 30 aastat laatadel, lõbustusparkides ja täikadel,kirbuturgudel kunikolm aastakümmet kuniks see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisseistumisesisse istumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]]e automuuseumis, müüdi seda erinevatele kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto Whiskey Pete’s Primmis Nevada osariigisNevadas.
 
2011. aasta 1. aprillil, Grapevine'i mõrvade 77. aastapäeval Grapevine’i mõrvadest, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kellekes suri Barrow' jõukjõugu olikäe tapnudläbi ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San Antonio]]sAntonios elavale 95-aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja auplaadigaautahvliga teenetemärgi.
 
==Välislingid==