Redaktsioon: 4. juuni 2015, kell 16:03 redigeeri Katrek (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2019, kell 14:35 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Tegusõna pöördeline vorm''' ehk '''finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, näiteks nagu ''Mängib'' või ''Tulen''. <ref>http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1</ref> ==Eesti keel== 13. rida: * [[kõneliik\|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne\|jaatavat kõnet]]. === Finiitsed lihtvormid === Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm~~\|lihtvormid~~]]id: ''Ta '''elas''' korteris''. Finiitsetes lihtvormides avalduvad [[Pööre (keeleteadus)\|pöörde]]-, [[Tegumood\|tegumoe]]- ja [[~~Kõneviis\|kõneviisi~~kõneviis]]~~kategooria~~ikategooria ning osa ~~[[Aeg (keeleteadus)\|~~ajakategooria]] liikmeid. Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)\|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)\|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre). Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: ''tuli/'''me''''' ([[Tüvi (keeleteadus)\|tüvi]]-aeg + pööre). Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ''ela/'''nu'''/'''ksi'''/'''me'''''. === Finiitsed liitvormid === Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm~~\|Liitvormid~~]]id on * verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[~~Abiverb\|abiverbi~~abiverb]]i ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)\|aega]], [[~~Kõneviis\|kõneviisi~~kõneviis]]i ja [[Pööre (keeleteadus)\|pööret]], ja põhiverbi [[~~Mineviku~~mineviku kesksõna~~\|mineviku kesksõnast~~]]st, mis väljendab [[~~Tegumood\|tegumoodi~~tegumood]]i: ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris'' * kõik [[eitav kõneliik\|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja põhiverbist: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud, ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''. 30. rida: [[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb tegusõnast ja * [[Tegusõna käändelised vormid\|infiniitverbist]] või * [[käändsõna]]st või * [[määrsõna]]st. * [[Käändsõna\|käändsõnast]] või * [[Määrsõna\|määrsõnast]]. Lausemalli ei määra mitte tegusõna, vaid ühend tervikuna. Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb\|ahel]]-, [[Ühendverb\|ühend]]- või [[~~Väljendverb\|väljendverbid~~väljendverb]]id. '''[[Ahelverb~~\|Ahelverbi~~]]i''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[~~Modaalsus\|modaalsust~~modaalsus]]t, [[Aspekt (keeleteadus)\|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma.'' '''[[Ühendverb~~\|Ühendverbi~~]]i''' tuum on tegusõna, millele lisandub [[määrsõna]]: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''.'' '''[[Väljendverb~~\|Väljendverbi~~]]i''' tuumaks on käändsõna. Koos sellele lisanduva tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa '''ära''' küll '''araks löö'''!'' '''[[Kaksikverb~~\|Kaksikverbi~~]]i''' moodustab liikumist väljendav [[tegusõna]] koos mõne muu tegusõnaga: ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '' '' 49. rida ⟶ 47. rida: [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat. ] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29437 Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.] Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut Mati Erelt 2013. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis]. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu. [[Kategooria:Morfoloogia ]] [[Kategooria:Süntaks]] [[Kategooria:Keeleteadus]]

Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel