Erinevus lehekülje "Tegusõna pöördelised vormid" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
'''Tegusõna pöördeline vorm''' ehk '''finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, näiteks nagu ''Mängib'' või ''Tulen''. <ref>http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1</ref>
 
==Eesti keel==
* [[kõneliik|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne|jaatavat kõnet]].
=== Finiitsed lihtvormid ===
Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm|lihtvormid]]id: ''Ta '''elas''' korteris''.
Finiitsetes lihtvormides avalduvad [[Pööre (keeleteadus)|pöörde]]-, [[Tegumood|tegumoe]]- ja [[Kõneviis|kõneviisikõneviis]]kategooriaikategooria ning osa [[Aeg (keeleteadus)|ajakategooria]] liikmeid.
 
Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre).
 
Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: ''tuli/'''me''''' ([[Tüvi (keeleteadus)|tüvi]]-aeg + pööre).
 
Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ''ela/'''nu'''/'''ksi'''/'''me'''''.
 
=== Finiitsed liitvormid ===
Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]]id on
* verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbiabiverb]]i ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisikõneviis]]i ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Minevikumineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]]st, mis väljendab [[Tegumood|tegumooditegumood]]i: ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris''
* kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja põhiverbist: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud, ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
 
 
[[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb tegusõnast ja
* [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]] või
* [[käändsõna]]st või
 
* [[määrsõna]]st.
* [[Käändsõna|käändsõnast]] või
 
* [[Määrsõna|määrsõnast]].
Lausemalli ei määra mitte tegusõna, vaid ühend tervikuna.
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbidväljendverb]]id.
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]i''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsustmodaalsus]]t, [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma.''
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]i''' tuum on tegusõna, millele lisandub [[määrsõna]]: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''.''
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]i''' tuumaks on käändsõna. Koos sellele lisanduva tegusõnaga moodustavad nad tähendusterviku: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa '''ära''' küll '''araks löö'''!''
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]i''' moodustab liikumist väljendav [[tegusõna]] koos mõne muu tegusõnaga: ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. ''
''
 
*[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 Eesti keele käsiraamat. ] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
*Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/29437 Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri.] Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
*Mati Erelt 2013. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis]. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu.
 
[[Kategooria:Morfoloogia ]]
[[Kategooria:Süntaks]]
[[Kategooria:Keeleteadus]]
75 877

muudatust