Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

[[Uno Mereste]] on täheldanud termini ''terminoloogia'' tarvitust eesti ja teisteski keeltes neljas tähenduses. Ta on järeldanud: „Põhimõttelise"Põhimõttelise ja praktilise tähtsusega on eristada terminoloogiat [[Ontoloogia|ontoloogilises]] ja [[Epistemoloogia|gnoseoloogilises]] tähenduses. Ontoloogilises ehk esemelises tähenduses mõistetakse termino­loogiana kõigepealt mingil erialal või ka kõigil mis tahes erialal kokku tarvitatavate oskussõnade hulka. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mõttes on terminoloogia kõigepealt õpetus oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest.

Rakendusala ulatuse järgi on tarvis eristada terminoloogiat kitsamas mõttes, mis hõlmab ainult oskusmõistetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise ''resp''. leidmise, kinnistamise jms, ning laiemas mõttes, mis hõlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid ([[rektsioon]], sõnajärjestus, lubatavad [[sünonüüm]]id, lühendid, rangelt erialase sisuga lausete sõnastamine, lubatud [[elliptilisus]] jms)“"<ref name="Mereste59"/>.

Nagu Mereste kaht ristuvat liigitelu ühendavast tabelist näha, „on"on kõnesoleva võõrsõna taga peituva nelja mõistega vastavuses neli eestikeelset omasõnalist terminit, mille omavaheline tähenduserinevus selgub nende endi sisevormist (nn iseseletuvad terminid)“".<ref name="Mereste59">Mereste, 1969 = 2000: 59</ref>

Eesti sõnaraamatute järgi tähistab ''terminoloogia'' kaht mõistet: varem ’oskussõnavara’ ja ’oskussõnavaraõpetus’ (ÕS 1976), hiljem ’oskussõnavara’ ja ’oskuskeeleõpetus’ (ÕS 1999, 2006, 2013). Viimastega sarnaselt on tähendused antud ka "[[Võõrsõnade leksikon]]is" (2000, 2012): „1"1. mingi eriala oskussõnavara, oskuskeele (erialakeele) terminite süsteem; 2. õpetus oskuskeelest, eriti terminitest ja neile esitatavatest nõuetest“nõuetest". "[[Eesti keele seletav sõnaraamat|Eesti keele seletavas sõnaraamatus]]" (2009) on 2. tähendus täpselt samas sõnastuses, 1. tähendus veidi teisiti määratletuna „mingi"mingi eriala mõistesüsteemile vastav terminite kogum; kõigi erialade termineid hõlmav kirjakeele leksika osa“osa".

*T. Erelt, 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 470, lk 470.