Redaktsioon: 17. aprill 2018, kell 15:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 815 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2019, kell 12:46 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
4. rida: Pitsereid on läbi ajaloo kasutatud nii sulgemiseks kui tõendamiseks. Pitseriga sulgemine garanteerib sisu säilimise muutmata kujul, pitseriga annab sulgeda nii kirja kui merekonteinerit. Pitseriga tõendamine on ajaloo jooksul olnud kõige enam kasutatud dokumendi turvaelement, autentsuse tagaja. Kõige levinumad pitseerimismaterjalid on metall ja vaha, uusajal ka pitserilakk. Metallpitsereid, mida kasutati eriti palju [[Bütsants~~\|Bütsantsis~~]]is ja üldse Vahemere maades, nimetatakse [[bulla]]deks. Kuna [[Paavst\|Rooma paavst]] kasutas pitseerimiseks läbivalt [[tina]], on bulla nimetus laienenud paavsti välja antava [[~~Ürik\|üriku~~ürik]]u üldnimetuseks. Keskajal oli pitseerimiseks kasutusel [[vaha]], millesse segati selle omaduste parandamiseks sisse teisi aineid, näiteks vaiku, õli, kipsi, kriiti või rasva. Eri kantseleides kujunes välja ka traditsioon, mis värvi vahaga pitseeriti. Teistest paremaks peeti punase vahaga pitseerimist. Kuna vahapitser on õrn hakati selle kaitseks 15. sajandil vahakujutist ümbritsema metallist (või ka puust) kapsliga. 16. sajandil tuleb kasutusele pitserilakk, mis on vahast vastupidavam.

Pitser: erinevus redaktsioonide vahel