Pitser: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 17 baiti ,  3 aasta eest
P
→‎top: pisitoimetamine
PResümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
Pitsereid on läbi ajaloo kasutatud nii sulgemiseks kui tõendamiseks. Pitseriga sulgemine garanteerib sisu säilimise muutmata kujul, pitseriga annab sulgeda nii kirja kui merekonteinerit. Pitseriga tõendamine on ajaloo jooksul olnud kõige enam kasutatud dokumendi turvaelement, autentsuse tagaja.
Kõige levinumad pitseerimismaterjalid on metall ja vaha, uusajal ka pitserilakk. Metallpitsereid, mida kasutati eriti palju [[Bütsants|Bütsantsis]]is ja üldse Vahemere maades, nimetatakse [[bulla]]deks. Kuna [[Paavst|Rooma paavst]] kasutas pitseerimiseks läbivalt [[tina]], on bulla nimetus laienenud paavsti välja antava [[Ürik|ürikuürik]]u üldnimetuseks.
 
Keskajal oli pitseerimiseks kasutusel [[vaha]], millesse segati selle omaduste parandamiseks sisse teisi aineid, näiteks vaiku, õli, kipsi, kriiti või rasva. Eri kantseleides kujunes välja ka traditsioon, mis värvi vahaga pitseeriti. Teistest paremaks peeti punase vahaga pitseerimist. Kuna vahapitser on õrn hakati selle kaitseks 15. sajandil vahakujutist ümbritsema metallist (või ka puust) kapsliga. 16. sajandil tuleb kasutusele pitserilakk, mis on vahast vastupidavam.
76 075

muudatust