Babülon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
| asendikaart = Iraak
}}
'''Babülon''' ([[Piibel|Piiblis]] '''[[Paabel]]'''; [[akadi keel|akadi]] ''Babili'', [[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''Βαβυλών'' (Babylon), [[araabia keel|araabia]] باب (Bābil)) oli linn [[Eufrat]]i jõe ääres, 80 km nüüdsest [[Bagdad]]ist lõunas.
 
Babülon oli [[Vana-Babüloonia]] ja [[Uus-Babüloonia]] muistne pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus.
 
==Ajalugu==
Üks antiikaja [[seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimest]] oli [[Semiramise rippaiad|Babüloni rippuvad aiad]], mis arvati olevat ehitatud [[Babüloonia]] kuninga [[Nebukadnetsar II]] valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata. Uuema [[hüpotees]]i järgi rajati rippaiad [[Assüüria]] kuningas [[Sanherib]]i tahtel [[Niinive]]sse ([[7. sajand eKr]]).<ref>[http://www.history.com/topics/hanging-gardens-of-babylon Hanging Gardens of Babylon] ''Encyclopedia Britannica'' artikli koopia History.com veebilehel <small>(inglise)</small></ref>
 
Teise legendaarse [[ehitis]]e – [[Piibel|Piiblis]] kirjeldatud [[Paabeli torn]]i [[prototüüb]]iks peetava Babüloonia [[peajumal]]ale [[Marduk]]ile pühendatud [[Tsikuraat|tsikuraadi]] nimega [[Etemenanki]] – tegelik asukoht oli [[Robert Koldewey]] poolt [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel väljakaevamistel]] Babülonis ([[1899]]–[[1917]]) kindlaks tehtud. Kaevamisel paljandusid tohutud [[Vundament|vundamendid]], kuid see on ka kõik, mis [[tempeltorn]]ist on tänaseks alles jäänud. Etemenanki tsikuraat oli algselt rajatud oletatavasti [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]<ref name="anti">''Antiigileksikon''. Kirjastus "Valgus": Tallinn, 1985, lk 402</ref>. Aegade jooksul on Etemnankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud.
 
Babülon sai alguse väikelinnana 3. aastatuhandel eKr ning kasvas koos [[Babüloonia esimene dünastia|Babüloonia esimese dünastia]] tõusuga. Nimetades end muistse [[Eridu]] linna järglaseks, varjutas Babülon Mesopotaamia senise püha linna [[Nippur]]i ajal, mil [[Hammurabi]] Babüloonia impeeriumi esmakordselt ühendas. [[7. sajand eKr|7. sajand]]i algul eKr hävitasid [[Assüüria]] vallutajad küll Babüloni, ent kui [[kaldealased]] omakorda Assüüria purustasid, linn taastus. Taas sai Babülon pealinnaks Uus-Babüloonia impeeriumis [[612 eKr|612]]–[[539 eKr]]. Pärast seda, kui [[Pärsia]] kuningas [[Kyros]] linna 539. aastal eKr vallutas, seda enam pealinnana ei kasutatud. Babülon jäi siiski kohalikuks halduskeskuseks ja suurlinnaks.
31. rida:
 
==Etümoloogia==
Euroopa keeltesse on nimi Babülon tulnud [[Kreeka keel|kreekakeelsest]] nimest ''Babylon'' (Βαβυλών), mis omakorda pärineb akkadiakadi nimest ''Babili''.
 
Linna algseks nimeks arvatakse tänapäeval olevat ''Babilla'', mis on täpselt teadmata mittesemiidi päritolu. See mugandus algul kujule ''Babilli'' ning teise aastatuhande alguses eKr sai sellest ''Babili'' [[rahvaetümoloogia]] toel, mis tõlgendas seda kui ''Bāb-ili'', "Jumalate värav".