Babüloonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Babüloonia''' oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-[[Mesopotaamia]]s, tänapäeva [[Iraak|Iraagis]]. Sellele andis nime pealinn [[Babülon]].
Babülooniale pani aluse kuningas [[Hammurabi]] (valitses [[lühike kronoloogia|lühikese kronoloogia]] järgi umbes 1696–1654 eKr), kes ühendas kunagise [[Akkad]]i suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele [[semiidi keeled|semiidi keelte]] hulka kuuluv [[
{{Sisukord paremale}}
==Ajalugu==
9. rida:
[[Pilt:Hammurabi's Babylonia 1.svg|pisi|Babüloonia alad [[Hammurapi]] valitsemise ajal [[1792 eKr|1792]]–[[1750 eKr]]/[[1728 eKr|1728]]–[[1686 eKr]])]]
{{Vaata|Vana-Babüloonia}}, ''[[Amoriitide dünastia]], [[Hammurapi]]''
Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes sumerite ja akkadlaste vahel tihe kultuuriline sümbioos, sealjuures üldlevinud kakskeelsus. Sumeri ja akkadi keele vastasmõju on ilmne kõigis valdkondades, alates ulatuslikest sõnalaenudest ning lõpetades süntaktiliste, morfoloogiliste ja fonoloogiliste mõjudega. Seepärast on [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] Mesopotaamiat nimetatud [[keeleline difusioon|keelelise difusiooni]] alaks (''Sprachbund'').▼
▲Kolmandal aastatuhandel eKr kujunes sumerite ja akkadlaste vahel tihe kultuuriline sümbioos, sealjuures üldlevinud kakskeelsus. Sumeri ja
[[19. sajand eKr|19. sajandi algul eKr]] tuli Babüloonias võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus pikka aega vaid linna lähema ümbrusega. [[20. sajand eKr|20.]]–[[18. sajand eKr|18. sajandil eKr]] olid Mesopotaamiasse tunginud lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid ([[amurru]] rahvad). Amoriidi ülikud tõusid järkjärgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Dünastia 6. kuningas [[Hammurapi]] (1792–1750), valitses esialgu samuti üsna väikest riiki, kuid riigi valduste kiire laienemine algas 1760. aastatel: 1764 eKr allutas ta [[Elam]]i; 1763 eKr vallutas ta [[Larsa]], Larsa oli Lõuna-Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. 1761 eKr allutas Hammurapi [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ja 1759 eKr, pärast Mari lahku löömist, purustas selle riigi lõplikult. Aastatel 1758–1755 eKr alistas [[Assüüria]]. Hammurapi saavutas võimu kogu [[Mesopotaamia]] üle. Võimalik, et tema võim ulatus ka tänase [[Türgi]] aladele, sest [[Diyarbakır]]ist on avastatud steel, kus Hammurapit nimetatakse [[amoriidid|amoriitide]] kuningaks. Samas on andmeid, et tänase [[Süüria]] alal paiknevad riigid olid Hammurapist sõltumatud ning on tõenäoline, et ta ei suutnud allutada ka Assüüria peamisi linnu [[Aššur]]it ja [[Niineve]]t.▼
▲[[19. sajand eKr|19. sajandi algul eKr]] tuli Babüloonias võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus pikka aega vaid linna lähema ümbrusega. [[20. sajand eKr|20.]]–[[18. sajand eKr|18. sajandil eKr]] olid Mesopotaamiasse tunginud lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid ([[amurru]] rahvad). Amoriidi ülikud tõusid
Varsti pärast Hammurapi surma hakkas tema riik lagunema [[Elam]], Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria lõid Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. [[1595 eKr]] vallutasid ja rüüstasid Babüloni [[hetiidid]]. Seejärel valitsesid Babülooniat Assüüria [[kassiidid]].
| |||