Karl Christoph von Lieven: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Lieven Karl Andreevich.jpg|pisi|Karl Christoph von Lieven (1767–1844)]]
'''Karl Christoph von Lieven''' ([[vkj]] 1. veebruar 1767
== Elulugu ==
[[Lieven]]ite suguvõsa luges oma algust liivlaste vanemast [[Kaupo]]st, kes [[13. sajand]]i algul ristiusku oli astunud. Suguvõsa oli arvukas ning on andnud palju riigitegelasi nii [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] kui [[Balti provintsid]]e teenistusse. Vürst Karl v. Lieveni isa [[Otto Heinrich Andreas von Lieven]] (1726–1781) teenis [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväes ja suri 1781 [[kindralmajor]]i aukraadis, tema ema vürstinna Charlotte Margarete v. Lieveni (snd Gaugerben,
Karl sai koduse hariduse ja pandi noorelt sõjaväeteenistusse, aastatel 1792–1794 teenis ta Leedus ja võttis osa Poola vallutamisest [[Kolmas Poola jagamine|kolmanda Poola jagamise]] ajal. 1797. aastal ülendati ta kindralmajoriks ja 1799 kindralleitnandiks,
1801. aastal läks Lieven erru ja asus elama [[Zentene mõis]]a [[Kuramaa]]le. Seal kujunes temast müstiliste kalduvustega humaanne [[pietism|pietis]]t, kes taotles kõlbelist enesetäiustamist usuliste elamuste alusel. Lieven osales agaralt [[piibliselts]]ide tegevuses alates nende loomisest 1821 kuni sulgemiseni 1826. Lievenil oli teeneid selles, et 1831. aastal lubas [[Nikolai I]] asutada protestantide piibliseltsi Venemaal, mille peakomitee esimees Lieven oli surmani.
Kuna Lieven oli seotud [[Aleksander I]] lähedaste [[Müstika|müsti]]liste ringkondadega, sai just temast
Tartu ülikooli tolleaegne [[rektor]], õigusajaloolane [[Gustav von Ewers|Gustav Ewers]] (1779–1830, rektor 1818–1830) oskas saavutada kuraatori täieliku usalduse. Kuna Lieven ei olnud ise kunagi ülikoolis käinud, jättis ta ülikooli siseasjade ja teadustöö korraldamise täielikult rektori hoolde. Teisalt oli kuraator oma ema kaudu väga lähedalt seotud õukonnaga, ja nii said rektori palvel keisrile esitatud taotlused enamasti rahuldatud. Oma usuliste vaadete tõttu ei saanud Lieven olla aga ükskõikne [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskon]]na suhtes ja kõik seni usuteaduskonnas tooni andnud ratsionalistlike vaadetega professorid vahetati Lieveni ametiajal välja pietistide või [[Ortodoksia|ortodok]]ssete [[Luterlane|luterl]]aste vastu, mille tulemusel muutus täielikult Tartu usuteaduskonna üldilme.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andreas Kaspar Friedrich Busch|pealkiri=Der Fürst Karl Lieven und die Kaiserliche Universität Dorpat unter seiner Oberleitung|aasta=1846|koht=Dorpat, Leipzig|kirjastus=E. J. Karow|lehekülg=}}</ref>
17. rida:
Kui Tartu ülikooli tegevuse esimesel 15 aastal oli teaduslike ekspeditsioonide tarvis ette nähtud raha jäänud kasutamata, siis 1820. aastail taotleti selleks suuri summasid korduvalt juurde (nt [[Otto von Kotzebue|O. v. Kotzebue]] teine ümberilmareis, [[Friedrich Georg Wilhelm von Struve|F. W. Struve]] juhitud [[Struve geodeetiline kaar|Suur Vene kraadimõõtmine]], C. F. [[Carl Friedrich von Ledebour|Ledebouri]] ja [[Alexander Georg von Bunge|A. Bunge]] retked Altaisse, [[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot|F. Parroti]] retk [[Ararat]]ile, juuraprofessor [[Walter Friedrich Clossius]]e arhiiviekspeditsioonid Venemaa kloostritesse jmt). Ühtekokku sai ülikool 1818–1830 eelarveväliseid toetusi peaaegu teise eelarve mahus.
Tartu ülikooli osatähtsus kohaliku hariduselu suunajana vähenes sel ajal
Karl Christoph von Lieveni tegevus Venemaa keisririigi rahvahariduse ministrina
== Viited ==
|