Redaktsioon: 21. mai 2019, kell 09:49 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2019, kell 14:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: Kuigi tänapäeval tundub see vastupidi, siis algselt olid [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal "vasakpoolsed" põhiliselt vaba [[turumajandus]]e toetajad. "Vasakpoolsus" toetas [[1789]]. aastal [[liberalism]]i, mis toetas omanike, mitte tööliste õigusi. Rahvusassamblee saalis istusid revolutsiooniliselt meelestatud saadikud juhataja kõnetoolist vaadatuna vasakul ja ettevaatlikumad või tasakaalukamad paremal. Mõnedes maades, nagu näiteks [[Holland]]is, tähendas "vasakpoolsus" poliitika seda külge, mis oli vaba [[religioon]]ist. ~~Järkjärgult~~Järk-järgult muutuski see Euroopas selle sõna peamiseks tähenduseks. 20. sajandil oli [[USA]]-s "liberaal" sama mis "sotsiaaldemokraat". [[Euroopa]]s see nii ei ole, kuna "liberaal" tähendab siin jätkuvalt turumajanduse vabaduse eest seisjat. 32. rida: [[20. sajand]]i alguses loodi Eestis illegaalseid vasakpoolseid organisatsioone ja suurem vasakpoolne liikumine sai hoo sisse [[1905]]. aastal, mil alustati [[streik]]ide ning väljaastumistega. Novembris jõudiski varem [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei\|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste partei]] osakonnana tegutsenud illegaalne organisatsioon oma erakonna asutamiseni. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] (ESTÜ). Esimene sotsialistlike vaadetega partei ei püsinud aga kaua ning erinevate karistusviiside, arreteerimiste ning sanktsioonide tõttu soikus partei tegevus peagi. Sarnaselt ESTÜ-ga proovis seaduslikult poliitikasse sekkuda ka teine, vaadetelt väga sarnane sotsiaaldemokraatlik partei – [[Radikaalsotsialistlik Ühisus]], kes erinevalt [[Peeter Speek\|Peeter Speeg]]i juhitud ESTÜ-st ei rõhunud aga mitte töölistele, vaid radikaalsete vaadetega [[intelligents]]ile. Järgmiseks tõukeks vasakpoolsuse ajaloos oli [[1917]]. aasta sündmused. Tol ajal eksisteeris Eestis kolm suuremat sotsialistliku ideoloogiaga erakonda: juba varem lõhenenud Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist (VSDTP) oli saanud ~~enamlaste (~~[[bolševik]]e) partei, mis siiski kuulus VSDTP koosseisu ja eraldunud olid vähemlaste ([[menševik]]e) parteid, mille ametlikuks nimeks sai [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]], samuti sotsialistide-revolutsionääride moodustatud esseeride Eesti partei – [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (rahvapäraselt: [[esseerid]]e partei). Samuti oli sotsialistlike iseloomujoontega ka neljas partei – [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei]], mis hiljem muudeti [[Eesti Tööerakond\|Eesti Tööerakonnaks]]. Iseseisvat [[Eesti Vabariik\|Eesti riiki]] ei soovinud kuni [[Oktoobrirevolutsioon\|~~enamlaste~~bolševike oktoobripöördeni]] ükski partei. 1917. aastal oli vasak-parempoolsust parteide seas kerge määratleda. Ainsana polnud vasakpoolne [[Maarahva Liit]]. Kõik ülejäänud erakonnad klassifitseerisid end radikaalsete vasakpoolsetena. Kaks aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist oli Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid. [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP) ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. EISTP oli EKP vaadetega üpris sarnane ja EKP saavutas EISTP ühendamise EKP alluvusse. Seepeale asutati järelejäänud liikmetest [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP). Pärast kommunistide [[1. detsembri ülestõus\|ebaõnnestunud riigipöördekatset]] [[1924]]. aasta detsembris sai uut tuult tiibadesse sotsiaaldemokraatlik liikumine, kui liitusid ESDTP ja ISTP. 1920. aastate sotsialistide programme iseloomustas endiselt sotsialistliku ühiskonna saavutamise idee, lisaks peeti tähtsaks tööliste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda parandavate reformide läbiviimist. 38. rida: [[1930]]. aastatel algas vasakpoolsete erakondade nõrgenemine, kuid peamiselt vähenes kommunistide toetajaskond. Seda põhjendati [[Põllumeestekogud]]e ja Asunike populaarsuse kasvuga kogu maal. Aastatel 1920–1932 hääletas vasakpoolse mõtteviisi poolt umbes 30 protsenti valijatest, kommunistid said enim hääli [[1923]]. aastal ja sotsialistid [[1929]]. aastal. Pärast [[Vaikiv ajastu\|vaikiva ajastu]] saabumist olukord aga muutus. Kuna parteide tegevus keelati, hakkas poliitiline elu käima mittepoliitiliste organisatsioonide kaudu. [[Ametiühingud\|Ametiühingute]] kaudu sai teoks ka sotsialistide ja kommunistide koostöö, mille eesmärgiks sai tööliste majandusliku olukorra parandamine ning demokraatlike vabaduste kehtestamine. [[1935]]. aastal keelustas riigivanem [[Konstantin Päts]] ka kõik teised parteid [[Eesti]]s. 8. oktoobril [[1940]] nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks ([[EK(b)P]]) ja ~~temast~~sellest sai [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] [[ÜK(b)P]] allorganisatsioon. Kongress peeti [[1941]]. aasta veebruaris, enamik juhtivaid ametikohti täideti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Nõukogude Liidu perioodil oli poliitiline ainuvõim "kommunistide" ning EKP käes, kuid peamised juhtnöörid tulid [[Moskva]]st ning iseseisvust kohalikel "kommunistidel" polnud. Üheparteiline süsteem jäi püsima kuni 1980. aastate lõpuni, kuid kui [[1988]]. aastaks oli rahulolematus kehtiva korraga kasvanud kriitilise piirini, aktiivistusid ühiskondlikud liikumised ([[Rahvarinne]], [[Interrinne]], [[Muinsuskaitse Selts]] jt) ning [[20. august]]il asutati ka esimene peaaegu [[Parempoolsus\|parempoolne]] partei – [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. EKP reformis oma vaateid ja võttis [[1990]]. aastal vastu uue sotsiaaldemokraatliku programmi ning seadis uueks eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise. (Praegune [[Eesti Vasakpartei]]).

Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel