Redaktsioon: 23. november 2013, kell 22:20 redigeeri Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Meditsiin ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2019, kell 12:55 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: {{Viita}} '''Nutukramp''' ([[inglise keel]]es ''~~Breath~~breath-holding spells'') on lühiajaline krambihoog lastel, millega võib kaasneda ka [[Teadvus\|teadvuse]] <nowiki/>kaotus ja nahatooni muutumine sinakaks. Laps tõmbab [[kopsud]] õhku täis, et täiel kõril nutma hakata, kuid järgneb hoopis vaikus. Lapse hingamine seiskub, ta kaotab teadvuse ning keha tõmbub kas [[krambid\|krampi ]]<nowiki/>või vajub hoopis lõdvalt kokku. Kõige tavalisemalt väljendub nutukramp atoonilise krambina, see tähendab, et laps kaotab teadvuse ja vajub lõdvaks. Võib aga esineda ka toonilis-kloonilisi krampe. See tähendab, et laps kaotab teadvuse, tõmbub kangeks ja pärast seda järgneb klooniline faas, kus kätes ja jalgades tekivad tõmblused.▼ Nutukrampi esineb umbkaudu 5% lastel. Enamasti esineb see lastel vanuses 6 kuud kuni 2 aastat ja enamus lapsi on neljandaks eluaastaks sellest välja kasvanud. ▼ Krambihoogude tihedused võivad varieeruda mõnest korrast aastas, kuni mõne korrani päevas, tavaliselt on aga nutukrambi esinemisagedus paar korda nädalas.▼ Nutukramp võib kesta poolest minutist kuni üle minuti. Peale krambihoogu on laps esialgu unine ja uimane ning läheb veidi aega enne kui taastub krambieelne seisund.▼ ▲~~Kõige tavalisemalt~~Tavaliselt väljendub nutukramp atoonilise krambina, see tähendab, et laps kaotab teadvuse ja vajub lõdvaks. Võib aga esineda ka toonilis-kloonilisi krampe. See tähendab, et laps kaotab teadvuse, tõmbub kangeks ja pärast seda järgneb klooniline faas, kus kätes ja jalgades tekivad tõmblused. Enamasti kutsub esile nutukrambi kas äkiline [[valu]] nt laps lõi end ära, kukkus vms, või emotsionaalne läbielamine nagu solvumine või viha.▼ ▲Nutukrampi esineb umbkaudu 5% lastel. Enamasti esineb see lastel vanuses 6 kuud kuni 2 aastat ja ~~enamus~~enamis lapsi on neljandaks eluaastaks sellest välja kasvanud. ▲Krambihoogude tihedused võivad varieeruda mõnest korrast aastas, kuni mõne korrani päevas, tavaliselt on aga nutukrambi esinemisagedus paar korda nädalas. ▲Nutukramp võib kesta poolest minutist kuni üle minuti. ~~Peale~~Pärast krambihoogu on laps esialgu unine ja uimane ning läheb veidi aega, enne kui taastub krambieelne seisund. ▲Enamasti kutsub esile nutukrambi kas äkiline [[valu]] (nt laps lõi end ära, kukkus vms), või emotsionaalne läbielamine ~~nagu~~ (solvumine või viha). Nutukrambi tekkepõhjus ei ole teada, kuid uuringutega on kindlaks tehtud, et see on ohutu ning ajukahjustust ei tekita. Kuigi nutukrambi ~~jaoks~~ ravi puudub, tuleks last kindlasti näidata [[Neuroloogia\|neuroloogile]], et välistada mõni tõsisem haigus. [[Kategooria:Meditsiin]]

Nutukramp: erinevus redaktsioonide vahel