Redaktsioon: 1. detsember 2018, kell 19:19 redigeeri Armilde Glück (arutelu \| kaastöö) 2 muudatust P →‎Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2019, kell 10:52 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Kohtupsühhiaatria-kohtupsühhologia ~~kompleksekspertiisiks~~kompleksekspertiis''' (ingl k ''Complex Forensic Psychiatry and Psychology Expert Assessment'') ~~nimetatakse~~on ~~kohtumenetluses~~[[kohtumenetlus]]es komisjoniekspertideks määratud isikute [[psühhiaatria]] ja [[psühholoogia]] valdkonna ~~erialast~~erialane ~~tegevust~~tegevus, mille käigus komisjon uurib [[kohus\|kohtu ~~poolt~~]] esitatud materjali ning teeb ~~ekspertiisiülesandest~~[[ekspertiis]]iülesandest lähtuvalt ja oma mitteõiguslikele eriteadmistele toetudes teaduslikult põhjendatud järelduse, mis on kriminaal-, tsiviil- või haldusasjas uus [[tõend]]. === Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia === [[Kohtupsühhiaatria]] ja [[kohtupsühholoogia]] on teadusharude järgi eristatud ekspertiisiliigid, mis on praktika käigus kujunenud iseseisvad rakendusvaldkonnad isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis. Võimalikud psühhiaatria-, psühholoogiaeksperdi rollid võivad olla: * Eksperimentaalne - kohtuasja suhtes relevantse eksperimentaalteaduse teabe vahendamine, laboratoorsete või välitingimustes tehtud eksperimentide läbiviimine; * Kliiniline ''-'' normi ja patoloogia hindamine, kahjustuste käitumusliku mõju selgitamine, intellektuaalse taseme hindamine jmt, kasutades vaatlust, intervjuud, teste, juhtumianalüüse; * Hinnanguline ''-'' mingi sündmuse või omaduse esinemissageduse, tõenäosuse, ulatuse või keskmise väärtuse hindamine; * Nõuandev ''-'' kohtu nõustamine väljaspool kaitse või süüdistuse tunnistajana esinemist. <ref>Bachmann, T. 2015. ''Psühholoogia. Raamat Juristile.'' Juura, lk 311</ref> === Kompleksekspertiis === Kohtuekspertiisi teooriast lähtuvalt on kompleks- ehk mitmealase ekspertiisiga tegu, kui ekspertiisi tegemisel on rakendatud mitme teadusharu või ühe teadusharu eri valdkondade eriteadmisi. Kompleksekspertiis on korraldatud komisjonekspertiisina. Ekspertiisi komplekssus väljendub ekspertiisiobjekti terviklikul ja igakülgsel hõlmamisel. Kompleksekspertiisile on omased järgmised eritunnused: 19. rida: * Iga ekspert vastutab nii oma uuringutulemuste kui ka ühisjärelduste õigsuse eest. <ref>Lindmäe, H. 1997. ''Menetlustaktika II''. Juura, lk 22-24</ref> === Eksperdiarvamus === Kohtuekspertiisiseaduse § 3 määratleb eksperdiarvamuse kui tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategoorilise või tõenäolise eksperdijärelduse. <ref>KES [https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015021] (09.11.2018)</ref> Ekspertiisiaktil on oma teatud struktuur. Sissejuhatav osa – sedastatud faktide loetelu. Uurimisosa – eksperdi kasutatud meetodid ja teaduslik põhjendus. Järeldused. Struktuuri juurde kuulub ka arvamuse vorm. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 107 annab ekspert arvamuse kirjalikult. Ekspert on kohustatud kirjutama ekspertiisiaktile alla, ilma eksperdi allkirjata on ekspertiisiakt kehtetu. <ref>KrMS [https://www.riigiteataja.ee/akt/120052016007](09.11.2018)</ref> === Ekspert === Psühhiaatri ja psühholoogi tegevus eksperdina on reguleeritud kohtuekspertiisiseaduse ja menetlusseadustikega. Kohtuekspertiisiseaduse § 10 määratleb riiklikult tunnustatud eksperdi kui isiku, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. <ref name="Luts2">KES (09.11.2018)</ref> 30. rida: == Viited == {{viited}} ~~}}<br />~~

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis: erinevus redaktsioonide vahel