Friedrich Robert Faehlmann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 80.235.41.33 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi PikseBot. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Friedrich R Faehlmann.jpg|pisi|Friedrich Robert Faehlmann]]
[[Pilt:Friedrich Robert Faehlmann by Nikolai Triik.jpg|pisi|Friedrich Robert Faehlmann]]
'''Friedrich Robert Faehlmann''' ('''Fählmann'''; [[31. detsember]] [[1798]] [[Ao mõis]] – [[22. aprill]] [[1850]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] kirjamees ja [[arst]].
== Elulugu ==
Sündis [[Ao mõis]]a eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma [[mõisnik|mõisaomaniku]] von [[Paykull]]i perekonda kasvatada.
Õppis [[1810]]–1814 [[Rakvere kreiskool]]is, [[1814]]–1817 [[Tartu Kubermangugümnaasium]]is ja [[1817]]–[[1827]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. Kuulas ülikoolis ka [[filoloogia]]- ja [[filosoofia]]loenguid ning hakkas huvi tundma [[eesti keel]]e vastu.
[[doktoriväitekiri|Doktoriväitekirjaga]] [http://hdl.handle.net/10062/3190 Observationes inflammationum occultiorum] ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb [[südamepõletik]]uga kaasnevaid [[süda]]me haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed [[kardioloogia]]le.
Aastast [[1824]] töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842–1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana [[1843]]–[[1845]] [[farmakoloogia]]- ja [[retseptuur]]ikursust.
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati [[1838]] [[Õpetatud Eesti Selts]], 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "[[Mein Streit mit Nolcken]]" [[1842]], eesti keeles [[Postimees|Postimehes]] [[1899]]) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli üks Eesti [[eepos]]e mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast, ÕES-is [[1839]], eesti keeles [[1915]]) visandas ta eesti [[kohamuistend]]itest lähtudes suure osa "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]].
1840–1852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa [[saksa keel|saksakeelset]] kunstmuistendit ("[[Loomine (Faehlmanni muistend)|Loomine]]", "[[Vanemuise laul]]", "[[Koit ja Hämarik]]" jt.; eesti keeles [[1866]], 3. trükk [[1986]]), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "[[Emajõe sünd|Emajõe sünnis]]" ja "[[Keelte keetmine|Keelte keetmises]]") ning [[soome mütoloogia]] ("[[Kalevala]]", [[Kristfrid Ganander]]i "Mythologia Fennica") ja [[antiikmütoloogia]] eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi [[eesti rahvaluule]] vastu ja mõjutasid viljastavalt nii [[eesti kirjandus]]t kui ka kujutavat kunsti.
Eesti keele alal uuris Faehlmann [[astmevaheldus]]t, sõnade [[sõnamuutmine|muutmist]] ja [[derivatsioon|tuletamist]] ning tegi mõningaid ettepanekuid [[vana kirjaviis]]i täpsustamiseks.
Ta käsitles ka eesti [[prosoodia]]t ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes [[värsimõõt]]udes luuletust ([[Asklepiadese stroof]]is [[ood]] "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, [[eleegiline distihhon|eleegilises distihhonis]] [[epigramm]]id "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud [[1840]], ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud [[1846]]). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "[[Kalendritegija kimbus]]", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised [[rõuged|rõugete]] ja [[sarlakid|sarlakite]] kohta).
[[1848]] avaldas ta [[düsenteeria]]uurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845".
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju [[19. sajand]]i II poole eesti kultuurielule. [[1936]]. aastal ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles [[1976]]).
Faehlmann on maetud Tartu [[Vana-Jaani kalmistu]]le. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on üürike, aated jäädavad."
Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht ([[Ülikooli tänav|Ülikooli]] 21), kus ta elas [[1843]]–[[1847]].
Faehlmanni loomingu uusim koondväljaanne on "Teosed" (I–II, [[1999]]–[[2002]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], Tartu).
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[Vaino Vahing]] ja [[Madis Kõiv]] on kirjutanud Faehlmannist näidendi.
Tartus [[Toomemägi|Toome]]l [[Vana Anatoomikum]]i ees on Faehlmanni [[Friedrich Robert Faehlmanni monument|mälestussammas]] (autor [[Voldemar Mellik]], [[1930]]).
<gallery>
Friedrich Robert Faehlmann.jpg|Fr. R. Faehlmanni mälestussammas Tartus
F. R. Faehlmann Ülenurmel.JPG|Fr. R. Faehlmanni büst [[Eesti Põllumajandusmuuseum]]is
</gallery>
== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [[Karl Eduard Sööt]]: [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=530 Andmeid Friedrich Robert Faehlmanni elulookirjelduseks] Eesti Kirjandus, nr 6/1929
* [http://www.youtube.com/watch?v=jLsN906Epqw "Eestimaa kuulsad inimesed. Friedrich Faehlmann"] saade ETV2 arhiivist Youtube'is
*[http://www.litterature-estonienne.com/Faehlmann.html Portree]
*[http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/et0097eng.html Telefonikaart]
*Maido Sikk: [http://www.miksike.ee/lisa/5klass/4kalevip/faehlmann.htm Friedrich Robert Faehlmann 200] Tartu Postimees, 30. jaanuar 1998
*[http://homepage2.nifty.com/kmatsum/eestikeel/img/Faehlmann_1842.html Uurimus pöördkondadest; tiitelleht]
*[http://homepage2.nifty.com/kmatsum/eestikeel/Faehlmann.html Käänamisest: saksakeelne katkend: rahvuslik mõtteavaldus]
*[http://www.miksike.ee/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_1.htm Õppematerjal]
*[http://miksike.ee/lisa/9klass/1teema/kirjandus/muistendid.htm Müütilised muistendid: sisukokkuvõte]
*[http://www.miksike.ee/lisa/5klass/4kalevip/malest.htm Faehlmanniga seotud mälestuspaigad]
*[http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Elu2.html Jaan Kuldkepi kroonika]
* {{ISIK|407}}
* {{EEVA|18}}
{{Kalevipoeg}}
| |||