Solmisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
55. rida:
Matemaatik [[Pierre Galin]], tema õpilane [[Aimé Paris]] ja selle poolvend [[Emile Chevé]] töötasid Rousseau meetodi kallal edasi ning arendasid välja omal ajal päris eduka "[[Galin-Paris-Chevé meetod]]i" (''Galin-Paris-Chevé-Methode'').<ref>''The New Grove Dictionary of Music and Musicians.'' Macmillan, London 1989. Artikkel „Galin, Pierre“.</ref>
 
Ka inglanna [[Sarah Ann Glover]] arendas edasi vana solmisatsiooni, andes silpidele inglisepärased nimetused ''doh, ray, me, fah, soh, lah, te'' ning lühendid ''d, r, m, f, s, l, t''. Silp ''soh'' oli võrreldes Guido silbiga ''sol'' muudetud teisteleteiste silpidelesilpidega sarnasemaks, kuna see ei lõppenud enam kaashäälikuga ning ''te'' võeti kasutusele, kuna ''se'' oleks ebakorrektse häälduse korral liiga sarnane ''soh''-ga.
 
1842. aastal avaldas [[John Curwen]], üks [[Heinrich Pestalozzi]] olulisemaid õpilasi, oma esimese artikli Gloveri lähenemisest. Pärast töötas ta artikli ümber ja propageeris Gloveri meetodit nimetuse all "Toonika-sol-fa" (''Tonic sol-fa'') koos enda poolt arendatud käemärkidega.<ref>''[http://www.mflp.co.uk/index.php/news-and-articles/34/62 John Curwen].'' Artikel auf mflp.co.uk, Stand 4. Dezember 2010.</ref>