Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

}}

[[Pilt:Second world war europe animation small.gif|pisi|300px|Teise maailmasõja käik Euroopas]]

 

[[Jaapani Keisririik]] alustas sõda [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]] juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu [[Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] üle<ref name="6ylLr" />, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,<ref name="ezLUG" /> mil [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksamaa sissetung Poolasse|alustas sissetungi]] [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] ning [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Jaapan]]iga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagasid Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] omavahel ära [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|Poola]], [[Talvesõda|Soome]], [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Rumeenia]] ja [[Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt|Balti riigid]]. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad [[Kõrbesõda|Põhja-]] ja [[Ida-Aafrika kampaania (Teine maailmasõdaa)|Ida-Aafrikas]], [[Britannia lahing]], [[Operatsioon Blitz|Londoni pommitamine]], [[Balkani kampaania (Teine maailmasõda)|Balkani kampaania]] ja pikk [[Atlandi lahing]]. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid [[Operatsioon Barbossa|sissetungi Nõukogude Liitu]], luues sellega [[Idarinne (Teine maailmasõda)|ajaloo suurima maismaa-sõjatandri]], kus takerdunud teljeriikide väeüksused [[kurnamissõda|kurnamissõjas]] raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan [[Jaapani sissetung Malaiasse|Suurbritannia kolooniat Malaial]] ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril [[Rünnak Pearl Harborile|Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi]] ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Saksamaa alustas [[9. aprill]]il 1940 kindral [[Nikolaus von Falenhorst]]i juhtimisel 2 diviisi jõududega [[Operatsioon Weserübung|operatsiooni "Weserübung"]] [[Norra]] ja [[Taani]] vallutamiseks. [[Taani vallutamine 1940|Taani alistus]] mõne tunniga.

 

{{vaata|Taani vallutamine 1940}}, ''[[Norra vallutamine 1940. aastal]], [[Saksa okupatsioon Taanis]], [[Saksa okupatsioon Norras]]''

 

10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Pariis langes [[14. juuni]]l Saksa vägede kätte. Prantsusmaa suutis invasioonile vastu panna 46 päeva. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] kuulutas [[Prantsusmaa]]le sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus [[22. juuni]]l [[1940]], sõlmides kokkuleppe Compiegne'i metsas, kohas, kus [[1918]] Saksamaa oli pidanud [[Antant|Antandile]] alistuma. Prantsusmaa põhja-, lääne- ja idaosa mehitati Saksa sõjalise kontingendiga ja seal hakkas kehtima okupatsioonirežiim. Kaks kolmandikku riigist sattus Saksa okupatsioonitsooni, ülejäänud osas tegutses Saksa-sõbralik [[Philippe Pétain]]i [[Vichy Vabariik|Vichy Vabariigi]] valitsus, kus jäi nominaalselt kehtima Prantsuse Vabariigi võim. [[Charles de Gaulle]] rajas eksiilis Suurbritannias vastupanuliikumise ''[[Vaba Prantsusmaa]]''.

{{vaata|Prantsusmaa Teises maailmasõjas}}

{{vaata|Operatsioon Katapult}}, ''[[Dakari lahing]] ehk Operatsioon Menace''

 

Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai 1941. aasta suvel tohutu eelise see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad. Saksamaa rünnakutempo rauges alles 1941. aasta teisel poolel, kui põrkuti kokku Punaarmee teise ja kolmanda ešeloni vägedega kelle olemasolust saksa luurel aimugi ei olnud.<ref name="ATYCy" /> Omad raskused tekitas ka karm talv, milleks saksa armeel puudus varustus. Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei [[Moskva]]t ega ka [[Peterburi|Leningradi]]. [[1941]]. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema.

 

 

=== Jaapan rünnak USA-le ===

[[File:Alamein1st1942 07.svg|thumb|El Alameini piirkond, 1942. aasta juulis]]

1941. aasta alguses olid Briti väed [[Operatsioon Kompass|purustanud Põhja-Aafrikas asuvad]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Egiptuse kampaania|Itaalia väed]] ja võtnud neilt tagasi [[Egiptus]]e. Briti ülevõimu takistamiseks saadeti [[Aafrika korpus|Saksa ekspeditsioonikorpus Põhja-Aafrikas]] 1941. aasta veebruaris [[Liibüa]]sse.

1.–[[27. juuli]]ni 1942 toimunud [[Esimene El Alameini lahing|Esimeses El Alameini]] kõrbelahingus ei õnnestunud Saksa soomusvägedel siiski otsustavat läbimurret saavutada ja rinne stabiliseerus.

{{vaata|Esimene El Alameini lahing}}

[[File:Operation Torch - map.jpg|pisi|[[Operatsioon Tõrvik]]u (8.–16. november 1942) lahingute alad]]

{{vaata|Operatsioon Tõrvik}}, ''[[Operatsioon Anton]]''

23. oktoobrist – 5. novembrini kestnud [[Egiptus]]es [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul [[Aleksandria]]st sadakond kilomeetrit läänes asuva [[Al-‘Alamayn]]i piirkonnas [[Teine El Alameini lahing|teises El Alameini lahingus]] õnnestus liitlastel, [[Bernard Montgomery]] juhtimisel kindralleitnant [[Erwin Rommel]] ja tema väed taganema sundida ning kogu Egiptus oli taas inglaste käes. Viimased Saksa-Itaalia väed [[Põhja-Aafrika]]s alistusid mais 1943.

=== Jaapani purustamine ===

[[Pilt:Nagasakibomb.jpg|pisi|150px|9. august 1945<br>Nagasaki]]

[[Pilt:Fat man.jpg|pisi|left|Paks mees (''Fat man'')<br>Üks kahest Jaapanile visatud tuumapommist]]

Nõukogude [[Kaug-Ida]] ja [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigi]] väed [[Nõukogude-Jaapani sõda|tungisid]] [[Mandžukuo]]sse, [[Mandžuuria]]sse ja [[Korea lõhenemine|Põhja-Korea]]sse ja koos [[Vaikse ookeani laevastik]]u ning [[Amuuri flotill]]iga purustasid [[Aleksandr Vassilevski]] juhtimisel Jaapani [[Kwantung]]i miljonilise armee. Nõukogude laevastikke oli toetatud Ameerika Ühendriikide poolt [[Projekt Hula]] käigus ca 180 sõjalaeva üleandmisega.

[[File:Manchuria Operation map.svg|pisi|NSV Liidu sõjalised operatsioonid Jaapani vastu [[Mandžuuria]]s]]

 

[[Kwantungi armee]] vägede hävitamise, Kirde-Hiina majandusressursside ja Põhja-Korea kaotuse järel olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning [[2. september|2. septembril]] [[1945]] allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani [[kapitulatsioon]]iakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.