Alain Delon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alain Delon''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1935]]) on prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent, keda peetakse 1960-1980-ndate aastate üheks maailma kuulsaimaks filmitäheks ja seksisümboliks.

ja [[1957]]. aasta Cannes´i filmifestivalil tutvus noor Alain Ameerika talendipüüdja [[Harry Wilson]]iga, kes otsis asendust hiljuti elust lahkunud [[James Dean]]´ile (1931-19551931–1955). Wilson saatis Deloni [[Rooma]]sse proovivõtetele, mis läksid hästi ja Wilson pakkus talle 7-aastast lepingut tööks USA-s [[Hollywood]]is.

Kolme kuu jooksul pidi ta ära õppima inglise keele, kuid Pariisi naasnuna tutvus Delon režissöör [[Yves Allegret]]´ga (1905-19871905–1987), kes veenis ta ümber alustama näitlejakarjääri kodumaal ja pakkus talle väikese rolli oma uues filmis „Kui sekkub naine”. [[1958]]. aastal sai Delon osa [[Marc Allégret]]´i (1900-19731900–1973) filmis „Ole ilus ja vaiki” (Sois belle et tais-toi), kus episoodilise rolli tegi tollal alles oma karjääri alustanud näitleja [[Jean-Paul Belmondo]] (s. 1933). Vendade Allegret´de filmid tõid Delonile esmase tuntuse.

[[1958]]. aastal kutsuti ta juba peaosatäitjaks [[Pierre Gaspard-Huit]]´ (1917-20171917–2017) ajaloolisesse melodraamasse „Kristiina”, kuid see ei osutunud menukaks.

Järgnes [[Michel Boisrond]]´i (1921-20021921–2002) komöödia „Nõrgad naised” (Faibles femmes, [[1959]]), mis meeldis küll publikule, kuid kriitikud võtsid selle vastu jahedalt märkides positiivsena vaid Alain Deloni looduslikku head välimust.

Seejärel kutsus režissöör [[René Clément]] (1913-19961913–1996) Deloni mängima peaosa filmides „Andekas mr Ripley” ja „Ereda päikese all”. Kriitikud võtsid need filmid vastu vaimustunult ja Delonist hakati rääkima kui [[Gérard Philipe]]´i (1922-19591922–1959) mantlipärijast.

Delon sai kuulsaks ka väljaspool kodumaad ja [[1960]]. aasta suvel pakkus [[Itaalia]] režissöör [[Luchino Visconti]] (1906-19761906–1976) talle rolli oma uues filmis „Rokko ja tema vennad” (Rocco e i suoi fratelli).

[[1962]]. aastal mängis Delon koos [[Monica Vitti]]ga (s. 1931) peaosa [[Michelangelo Antonioni]] (1912-20071912–2007) filmis „Varjutus” (L' Eclisse), millest sai lavastaja üks kuulsamaid töid ja mis võitis [[Cannes'i filmifestival]]il žürii eripreemia.

[[1963]]. aastal mängis ta esimest korda koos tollaegse tippnäitleja [[Jean Gabin]]´iga režissöör [[Henri Verneuil]]´i (1920-20021920–2002) gangsterifilmis „Keldrimuusika” (Mélodie en sous-sol), mis nomineeriti [[1964]]. aastal „Kuldgloobusele” kui parim välismaine film.

1964. aastal mängis Delon režissöör [[Christian-Jaque]]´i (1904-19941904–1994) seikluslikus komöödiafilmis „Must tulp” ja koos [[Jane Fonda]]ga René Clément´i filmis Les Félins.

Tema filmipartneriteks on olnud [[Romy Schneider]] (1938-19821938–1982), [[Simone Signoret]] (1921-19851921–1985), [[Lino Ventura]] (1919-19871919–1987), [[Vanessa Paradis]] (s. 1972) jpt.