Juuksed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Long hair.jpg|pisi]]
'''Juuksed''' on [[inimene|inimese]] [[pea]]s kasvavad [[karv]]ad. Kuna juuksekarva

Juuksekarva välimine osa koosneb surnud [[rakk]]udest, siisja karvseepärast ei tunne karvad [[valu]].
 
Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse [[soeng]]usse.
 
== Juuste kasvufaasid ==
Juuste kasvamine jaotatakse nelja faasi:<ref name="juustehooldus">[https://juustehooldus.wordpress.com/2011/05/08/juuste-kasvufaasid-2/ Juuste kasvufaasid] juustehooldus.wordpress.com/</ref><ref name="innove">[http://juuksur.innove.ee/chapter2/17.php 2.8 Juukse kasvutsükkel]</ref>
*Kasvufaas ehk anageenne faas – tavaliselt on selles faasis 90% karvu. See kestab 3–6(10) aastat. Keskmine juuksekarva kasv on 1,25&nbsp;cm kuus. Juuste kasv on kõige kiirem 15-3015–30 eluaasta vahel ja aeglustub pärast viiekümnendat eluaastat.
*Taandarengufaas ehk katageenne faas – selles faasis on 1–2% karvu. Kestab 1-21–2 nädalat. Karv kaotab pigmendi, karvaroo alumine osa muutub nuiakujuliseks;
*Puhkefaas ehk telogeenne faas – selles faasis on 10–15% karvu. Kestab 2–4 kuud. Juuksed kas kukuvad välja või tõugataks uute karvade poolt oma kohalt;
*Karva eemalduse faas ehk eksogeenne faas – kestab 4–6 nädalat. Tekib uue anageeni ehk kasvufaasi algus. Kasvav karv lükkab vana karva välja.
11. rida ⟶ 15. rida:
== Juuste keemiline koostis ==
 
Juuksed koosnevad bioloogilisest polümeerist, mis sisaldab umbes 80% [[keratiin]]valku (alfa-keratiin), 10–15% [[vesi|vett]] ja 5–10% muid aineid nagu pigmendid, [[mineraalid]] ja [[rasvad]].
 
Juuste normaalne pH on 5,5 ehk happeline.
Vesi mõjutab juuste pH-d. Mida aluselisem vesi seda enam kuivatab juust. Samuti muudab vesi juuksed hapraks, poorseks ning tuhmistab värvi värvitud juustes. Palsam, mille pH on vahemikus 2-72–7 aitab taastada normaalselt panahapeanaha ja juuste pH-d.
Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline, mille tõttu muutuvad juuksed ja peanahk kuivaks.
 
==Juuste kahjustused==
[[Pilt:Spliss2.jpg|pisi|Lõhenenud juuksekarv]]
Peanaha lähedal on juuksestruktuur üldjuhul palju tervem kui juuste otstes, sest juuksed on saanud oma elu jooksul mitmesuguseid kahjustusi. Kahjustus tähendab seda, et juukseid kaitsev kutiikulkiht on mingil määral hävinenud. Tugevalt kahjustatud juukseid pole võimalik taastada, aitab äralõikamine.
 
29. rida ⟶ 34. rida:
UVA-kiire põletus tekitab tõsiseid kahjustusi juukse soomusetaolisele pealiskihile ehk kutiikulile. Päike vähendab ka [[keratiin]]i hulka juustes. Keratiin on oluline proteiin, mis annab juustele tugevuse ja vitaalsuse. Normaalses olukorras moodustab keratiin juukses nn tugimüüri. Kui nüüd mõni kivi murdub või hoopiski ära kaob, kaotab kogu müür oma tugevuse. Tagajärjeks on haprad ja kergesti murduvad juuksed, mida on raske hooldada ja millel ei püsi ka juurdelisatavad värvipigmendid. Samuti ei peegelda nad valgust ning näivad elutud ja tuhmid.
 
Päike vähendab ka niiskust juustes. Normaalne niiskuse hulk juukses on 8%. Päikesepleegitus, blondeerimine ja muud keemilised protseduurid vähendavad niiskust 2%-ni. Niiskuseta ehk kuivad juuksed on haprad, lõhenenud otstega, elutud ning läiketud. Niiskus ja külm ilm kahjustavad samuti juukseid. Vesi külmub juuksekarva sees ja paisutab juuksekarva katki. Piltlikult juhtub sama pudelisse jäetud veega - ka pudel läheb katki, kui seal pole paisumiseks ruumi. Juukse puhul soomused paisuvad, et rohkem ruumi tekiks. Samasugune paisutamine toimub ka juuste keemilisel töötlusel. Seega on külmakahjustused samaväärsed keemilise töötluse kahjustustega.
 
===Mehaanilised kahjustused===
55. rida ⟶ 60. rida:
 
==Juuksed kultuurikontekstis==
[[Pilt:Fishbone-46.jpg|pisi|[[Afrosoeng]] ]]
Juuksed torkavad kergesti silma, seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides erilist tähelepanu: juukseid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse [[soeng]]usse.
 
Mõnes olukorras võib juuste paljastamine või omamine olla [[tabu]], näiteks peavad naised katma pea [[islam]]imaades, ka [[õigeusk|õigeusu]]maades nõutakse seda [[kirik (pühakoda)|kirikusse]] sisenedes. Sageli lõigatakse ära [[Ajateenistus|sõjaväeteenistusse]] astujate ja [[ori|orjade]] juuksed. Üldjuhul on tavaks juukseid siiski kanda, mistõttu võib nende puudumine silma torgata, näiteks noortel naistel. Samal põhjusel peetakse [[juuste hõrenemine|juuste hõrenemist]] tihtipeale probleemiks, tulenegu see siis inimese [[vananemine|vananemisest]] (eriti meestel), [[haigus]]test või [[keskkonnamõju]]dest ([[radioaktiivne kiirgus]], [[keemiaravi]]).
 
64. rida ⟶ 68. rida:
 
==Vaata ka==
*[[afrosoeng]]
*[[karvad]]
*[[küüned]]