Redaktsioon: 19. juuni 2018, kell 12:51 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Intonatsioon (keeleteadus) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. mai 2019, kell 13:28 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
14. rida: * sisaldab [[tegusõna]] [[pöördeline vorm\|pöördelist vormi]] ehk finiitset vormi ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on [[käändsõna]] või [[määrsõna]]: ''Minu õde '''astub''' tuleval sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse;'' * on [[lihtlause]], s.t ei sisalda [[osalause]]id; * on [[täislause]], s.t ehituselt täielik. Väga tihti kasutatakse ka mittetäielikke lauseid: * [[väljajätteline lause\|väljajättelise]] ehk [[elliptiline lause\|elliptilise lause]] ehk [[~~lünklause\|~~lünklause]] puhul võib mõni lauseelement puududa, kuid sellest hoolimata on sisu üheselt mõistetav. ''Teen trenni'' 'Ma teen trenni'; ''Peeter tuli koju ja läks magama'' 'Peeter tuli koju ja Peeter läks magama'; * [[vaeglause]] puhul on millegi puudumisel kindel tähendus. Lauses ''Selle teeb valmis paari päevaga'' pole [[Alus (keeleteadus)\|alust]] ja sellest järeldub, et öeldu kehtib kelle tahes kohta. Suulises argivestluses kasutatakse sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava lauseosa ehk [[reema]]. 26. rida: * Lause funktsiooni, mis seisneb situatsiooni tähistamises, nimetatakse nominatiivseks (ka denotatiivseks) funktsiooniks. Peale otseselt situatsiooni enda võib lause väljendada situatsiooni aega, vastavust tegelikkusele, kõneleja väärtushinnangut, suhtluseesmärki jms. Nominatiivne funktsioon koos muude loetletud funktsioonidega moodustab lause semantilise funktsiooni. * Lause semantilisele funktsioonile vastandub lause pragmaatiline funktsioon, mis seisneb edastatava info vormistamises teatena. Lause [[tähendus]]es on põimunud kõneleja [[suhtluseesmärk]] ja mingi sündmuse kirjeldus. <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.</ref> === Lause pragmaatiline funktsioon === Lause pragmaatiline funktsioon seisneb edastatava info vormistamises teatena. Lausega teatatakse alati midagi millegi kohta. Info esitatakse lauses adressaadile nii, et üks osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge. See, kuidas lause oma pragmaatilist funktsiooni täidab, ilmneb lause sõnajärjes ehk [[~~Lause~~lause teatestruktuur~~\|lause teatestruktuuris~~]]is. Lause teatestruktuuri elemendid väljendavad: teate lähtepunkti ([[Teema ja reema\|teema]]) ja sihtpunkti (~~[[Teema ja~~ reema~~\|reema]]~~): '''''Kass''''' (teema) '''''peesitab murul''''' (reema). '''''Muru''''' (teema) '''''on soe''''' (reema). '''''See pluus''''' (teema) '''''on kollane''''' (reema). [[~~Referent\|referentide~~referent]]ide tuntust ([[definiitsus]]t) ja tundmatust ([[indefiniitsus]]): ''Avasin ukse''. '''''Ukse''' (tuntud) ''taga oli '''postiljon''''' (tundmatu). Kaia õel (tuntud) sündis '''tütar''' (tundmatu).'' esiletõstu ([[fokuseerimine]]): ''Kas '''sina''' tead, mis ma eile tegin''? ''Sinu kasvatasin ju '''mina''' üles''. === Lause semantiline funktsioon === '''Semantilisest''' aspektist tähistab lause tervikuna mingit sündmust, lause moodustajad tähistavad selle sündmuse komponente. Lause kui tervik täidab semantilist funktsiooni, s.t et lause tähistab 47. rida: ====Lause nominatiivne funktsioon==== Lause täidab '''nominatiivset funktsiooni''', s.t et lause tähistab situatsiooni - lausel on situatsioonitähendus. Eelkõige väljendab lause mingit [[~~Tegevus\|tegevust~~tegevus]]t: ''Vasikas jookseb üle aasa''. ''Inimene mõtiskleb loetu tähenduse üle. '' * [[~~Protsess\|protsessi~~protsess]]i: ''Kiskjate arvukus sõltub saakloomade arvukusest.'' * [[~~Seisund\|seisundit~~seisund]]it: ''Ema on ärevil''. ''Jaanika on armunud''. ====Situatsiooni toimumise aja tähistamine==== Lause võib väljendada [[~~Olevik\|olevikku~~olevik]]ku, [[Minevik (keeleteadus)\|minevikku]], [[Tulevik (keeleteadus)\|tulevikku]] või üldaega. ====Situatsiooni tegelikkusele vastavuse tähistamine==== 59. rida: * lubatavuse kohta: ''Ta võib laulda'' (lubatud); ''Ta peab laulma'' (kohustuslik) * tõenäosuse kohta: ''Ta vist õpib'' (tõenäoline); ''Ta tõepoolest õpib'' (tõsikindel) * väärtuse kohta: ''Hea, et ta sporti teeb'' (positiivne); ''Halb, et ta sporti ei tee'' (negatiivne). ====Kõneleja väärtushinnangu tähistamine==== 81. rida: * '''kästakse''' kellelgi midagi teha: ''Pese põrandat!'' * '''ilmutatakse soovi''', et mingi sündmus leiaks aset: ''Peseks Malle ometi põranda puhtaks!'' * '''avaldatakse imestust''' mingi sündmuse toimumise üle: ''Malle pesi tõesti põranda puhtaks!'' ==Vaata ka==

Lause: erinevus redaktsioonide vahel