Roheline merikilpkonn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
| levikukaart =
}}
'''Roheline merikilpkonn''' ''(Chelonia mydas)'' (osades kultuurides ka '''must merikilpkonn''') on suurim kõva kilbiga merikilpkonn. Ta kuulub merikilpkonlaste sugukonda ning on ainuke liik selles perekonnas. Nende nimetus tuleneb rasva värvusest, mitte kilbi värvusest.<ref name="xlOc7" /> Neid leidub troopilistes ja lähistroopilistes vetes ning peamiselt pesitsevad [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]]. Neid on leitud ka [[India ookeanistookean]]ist.
 
Roheline merikilpkonn on on kantud ohustatud liikide nimekirja.<ref name="gpogE" />
 
== Levik ja elupaik ==
Rohelised merikilpkonnad pesitsevad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes vetes ning ranniku ja saarte läheduses. Kaks suurimat alampopulatsiooni paiknevad Atlandi ookeanis ja Vaikses ookeanis. Mõlemal populatsioonil on geneetilised erisused ja erinevad paigad, kus poegida ja toitu otsida. Kuna merikilpkonn on rändav liik, siis võib neid leiduda ka avaookeanist. Arvatakse, et merikilpkonna pesitsuspaiku on ligi 140 riigi rannikualadel ning poegimisalasid 80 riigi rannikul. Ameerika suurimad populatsioonid asuvad [[Hawaii saared|Hawaii saartel]] ja [[Florida]] rannikul. Maailma suurimad populatsioonid paiknevad [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]] ja Austraalias [[Suur Vallrahu|Suurel Vallrahul]].<ref name="CJTtn" /> <ref name="luI4r" />
 
== Välimus ==
35. rida ⟶ 36. rida:
== Toitumine ==
Roheliste merikilpkonnade populatsioonid rändavad peamiselt piki rannikut pesitsemisest toitumiskohta.
 
Rohelise merikilpkonna toiduvalik muutub vanusega. Noored merikilpkonnad on [[karnivoorid]] ehk lihatoidulised, kuid vananedes muutuvad [[omnivoor|omnivoorideks]] ehk kõigesööjateks. Noores eas merikilpkonnad söövad [[Kalamari|kalamarja]], [[mollusk]]eid, [[meduus]]e, väikseid selgrootuid, [[Vetikad|vetikaid]], usse ja [[Käsnad|käsnasid]]. Enamik täiskasvanud merikilpkonni on taimtoidulised ehk [[herbivoorid]].<ref name="Ydbl5" />
 
Roheliste merikilpkonnade suhteliselt aeglane kasv on tingitud toitaainevaese toidu tarbimisest. Rasv nende kehal on rohekat tooni, mis on tingitud [[klorofüll]]i sisaldusest tarbitavas toidus.<ref name="uLG5y" /> Nende toitumisharjumused on mõjutanud kolju [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiat]]. Vetikate ja merirohu söömine on aidanud kaasa sakilise servaga lõua väljakujunemisele.<ref name="gkpAr" />
 
41. rida ⟶ 44. rida:
[[File:Green Sea Turtle (6215133128).jpg|thumb|]]
Rohelistel merikilpkonnadel on spetsiifilised paigad, kus poegida. Kagu-Aasia, India, Vaikse ookeani läänepoolsete saarte ja Kesk-Ameerika rannad on peamised kohad poegimiseks. Üldjuhul valivad täiskasvanud loomad sama piirkonna, kus ise koorusid.
Täiskasvanud emasloom naaseb iga 2–4 aasta tagant liivaranda munema. Leides sobiva koha, kaevab merikilpkonn oma labataoliste lestadega munemiseks augu. Ta muneb oma munad rannaliiva sisse, katab need liivaga ning suundub tagasi vette. Roheline merikilpkonn on suuteline munema korraga kuni 200 muna. Pojad kooruvad umbes kahe kuu pärast. Pesakond koorub üldjuhul öösel ning kohe pärast koorumist liiguvad vastkoorunud merre. Seda peetakse kõige ohtlikumaks ajaks merikilpkonna elus, kuna ümberringi valitsevad ohud. Väga suur osa vastkoorunutest ei jõuagi merre. Noored merikilpkonnad veedavad kolm kuni viis aastat ookeanis, misjärel (olles veel ebaküpsed) suunduvad nad tagasi rannikuäärsetele aladele.<ref name="zJEUs" /> <ref name="qlGYo" />
 
Täpselt ei ole teada, millal merikilpkonn saavutab suguküpsuse, kuid arvatakse, et selleks kulub ligi 25–50 aastat. Roheline merikilpkonn võib looduses elada kuni 80-aastaseks. On teada, et ainult 1% koorunuist jõuab täiskasvanuikka.<ref name="i5AJJ" />