Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 22:05 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Keeleteadus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 28. mai 2019, kell 10:07 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB
1. rida: '''Fraasi peasõna''' ehk fraasi põhisõna on see sõna [[lause]]s, mida [[fraasi laiend]]id lauses sisuliselt täpsustavad. Fraasi peasõna ja laiendid annavad lause struktuurile terviklikkuse. Laiendid koonduvad sisuliselt peasõna ümber. Peasõna ja tema [[~~Laiend\|~~laiend]] on olemas kõikidel fraasitüüpidel: [[~~Nimisõnafraas\|nimisõnafraasil~~nimisõnafraas]]il, [[~~Omadussõnafraas\|omadussõnafraasil~~omadussõnafraas]]il, [[~~Tegusõnafraas\|tegusõnafraasil~~tegusõnafraas]]il, [[~~Määrsõnafraas\|määrsõnafraasil~~määrsõnafraas]]il, [[~~Kaassõnafraas\|kaassõnafraasil~~kaassõnafraas]]il ja [[~~Hulgasõnafraas\|hulgasõnafraasil~~hulgasõnafraas]]il. * Olenemata fraasiliigist ei saa peasõna [[fraas~~\|fraasist~~]]ist välja jätta. * Fraasi peasõna [[sõnaliik\|sõnaliigi]] järgi määratakse ka ~~[[fraas\|~~fraasi]] liik.▼ * See, mis [[lauseliige]] on ~~[[lause\|~~lauses]] fraasi peasõna, määrab selle, mis lauseliige on lauses terve [[fraas]].▼ ▲* Fraasi peasõna [[sõnaliik\|sõnaliigi]] järgi määratakse ka [[fraas\|fraasi]] liik. ▲* See, mis [[lauseliige]] on [[lause\|lauses]] fraasi peasõna, määrab selle, mis lauseliige on lauses terve [[fraas]]. * Fraasi peasõna ja fraasi kui terviku kohta saab esitada lause kontekstist sõltuvaid küsimusi, vastavalt sellele, mis fraasiga on tegu. == Eesti keel == * Nimisõnafraas (peasõnaks nimisõna): ''Mida ma laenasin Marilt?'' Ma laenasin Marilt [uhiuut '''mikserit''']. ''Mida unistas ema osta?'' Ema unistas osta endale [naabri '''talu''']. ''Mille taga kostis muusikat?'' [Valgustatud '''akna'''] taga kostis muusikat. * Omadussõnafraas (peasõnaks omadussõna): ''Missugused olid tema saapad?'' Tema saapad olid [väga '''ebamugavad''']. ''Missugune ilm oli õues?'' Õues oli ilm [üsna '''külm''']. Peetri ja Anna rõivad olid [jube '''porised''']. * Tegusõnafraas, peasõnaks finiitne ehk pöördeline tegusõnavorm: ''Mida Eevi teeb?'' Eevi ['''laulab''' kooris] ja peale selle ka ['''mängib''' kitarri]. infiniitne ehk kääneline tegusõnavorm: ''Mida ei tohi teha?'' Ei tohi [väljapandud eksponaate '''puutuda''']. * Määrsõnafraas (peasõnaks määrsõna): ''Kuidas kontrolltöö läks?'' Seekord läks kontrolltöö sooritamine [meeletult '''kehvasti''']. ''Millal leiavad pulmad aset?'' Pulmad on [juba '''homme''']. ''Millisel viisil olid õpilaste tööd vormistatud?'' Kõikide õpilaste tööd olid vormistatud ['''kaunilt''' ja '''kenasti'''] * Kaassõnafraas (peasõnaks kaassõna): ''Mida mööda nad nõmme poole läksid?'' Nad läksid ['''mööda''' kraavi] nõmme poole. ''Kus kohas lapsed mängisid?'' Lapsed mängisid [jää '''peal''']. ''Kust kohast nad alla hüppasid?'' Nad hüppasid [katuselt '''alla'''] * Hulgasõnafraas (peasõnaks hulgasõna): ''Kaua kestis vahetund?'' Vahetund kestis ['''veerand''' tundi]. ''Mida vanaisa ostis?'' Vanaisa ostis ['''mitu''' pakki kompvekke] ja ['''kimbu''' liiliad]. ''Kaua kool suletuks jäi?'' Kool jäi suletuks ['''kahekümneks''' päevaks]. ▼ ▲* Hulgasõnafraas (peasõnaks hulgasõna): ''Kaua kestis vahetund?'' Vahetund kestis ['''veerand''' tundi]. ''Mida vanaisa ostis?'' Vanaisa ostis ['''mitu''' pakki kompvekke] ja ['''kimbu''' liiliad]. ''Kaua kool suletuks jäi?'' Kool jäi suletuks ['''kahekümneks''' päevaks]. [[Kategooria:Süntaks]]▼ == Viited == M. Erelt, T. Erelt, K. Ross, Eesti keele käsiraamat. 3 tr, täiend., Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007 ▲[[Kategooria:Süntaks]]

Fraasi peasõna: erinevus redaktsioonide vahel