Eitav kõneliik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
 
'''Eitav kõneliik''' ehk '''negatiiv''' on [[kõneliik]], mis väljendab [[öeldisverb]]iga kirjeldatava tegevuse eitust, nt ''Kati '''ei läinud''' poodi''.
 
Eitusvormid on liitvormid, milles eitus väljendub eitussõnas ''ei'' või ''ära''. Eitussõna ''ei'' kasutatakse [[Kindel kõneviis|kindlas]], [[tingiv kõneviis|tingivas]] ja [[Kaudne kõneviis|kaudses kõneviisis]], nt ''ei ela, ei elaks, ei elavat'', eitussõna ''ära'' kasutatakse [[Käskiv kõneviis|käskivas]] ja [[möönev kõneviis|möönvas kõneviisis]], nt ''ära ela, ärgu elagu''.
 
[[Täisminevik|Täis]]-, [[enneminevik|enne]]- ja [[üldminevik|üldmineviku]]u vormide korral, mis koosnevad [[abisõna]] ''olema'' vormist ja [[Põhisõnajärg|põhisõna]] [[Minevikumineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]]st, võib eitussõna ''ei'' liituda abisõna ette eitavaks [[Eesliide|eesliiteks]] ''p'', nt ''ei ole elanud ~ pole elanud, ei ole elatud ~ pole elatud, ei olnud elanud ~ polnud elanud, ei oleks elanud ~ poleks elanud, ei olevat elanud ~ polevat elanud''. Niisugust eesliitelist eitusvormi võib käsitleda omaette vaegmuutelise tegusõnana.
 
Ka eitussõna ''ära'' võib vaadelda vaegmuutelise [[Pöördsõna|pöördsõnanapöördsõna]]na, sest olenevalt kõneviisist ja pöördest liidab ta endaga kõneviisi- ja pöördetunnuse. Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes on kõnekeeles tavalisem (ja ka stiililt neutraalsem) ilma kõneviisitunnuseta eitusvorm (''är/me ela/me''); veelgi kõnekeelsema kasutuse korral võib põhivormis puududa ka pöördetunnus (''är/me ela'').
 
Eitusvormi teiseks osaks võib olla kas vastav jaatusvorm (''ela/vat : 'ei ela/vat''), tunnuseta tüvi (''ela/n : 'ei ela''), kõneviisitunnusega tüvi (''ela/ksi/n : 'ei ela/ks''), [[Umbisikuline tegumood|umbisikulise tegumoe]] tunnusega tüvi (''ela/takse : 'ei ela/ta'') või mineviku kesksõna (''ela/si/n : 'ei ela/nud, ela/t/i : 'ei ela/tud'').