Öeldis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
15. rida:
2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel.
* '''[[Aeg (keeleteadus)|Aeg]]''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[
* '''[[Tegumood]]''' näitab [[tegevussubjekt]]i vahekorda [[Alus (keeleteadus)|grammatilise subjektiga]].
* '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.
* '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab''' homme Egiptusse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme Egiptusse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme Egiptusse''.
* '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]].
* '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.
* '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[
▲* '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[Ainsus|ainsust]] või [[Mitmus|mitmust]].
===Öeldise leksikaalsed kategooriad===
34. rida ⟶ 28. rida:
Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t – [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne).
Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[
===Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]===
42. rida ⟶ 36. rida:
* '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik''' – öeldis mitmuses: ''Vanemad '''koristavad''' tuba. Lapsed '''läksid''' poodi. Prillid '''olid''' katki. Püksid '''olid''' määrdunud'' (nn ''plurale tantum'' – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). ''Kas teie, hr Tamm, '''helistasite''' mulle eile?''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]'''
** OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[arvsõna]] – öeldis [[
** Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[
** Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[
** [[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[
** [[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis (~käisid)''' rallil.''
* [[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus
* '''[[Ainsus
* '''[[Mitmus
* '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[
===Öeldise asend [[
Iseseisvas [[Jaatav kõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks on mingi muu [[lauseliige]], siis vahetavad [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja öeldis harilikult kohad, nii et [[Tegusõna|verb]] jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' ema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' ema lapsi.''
[[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.
59. rida ⟶ 53. rida:
[[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:
# küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?''
# käsku a) tavalises [[käsklause
# hüüdu (''küll'' asemel):'' '''Oled''' sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!''
# soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.''
[[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[
[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus:
# [[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, ''Ega ma rumal '''(ei) ole'''! Ega te koju''' ei''' '''lähe'''? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.''
# [[
# [[
[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[
# kaudküsilauseis ja [[
# eitava või küsiva pealausega [[
# aja- [[
[[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[
Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on '''linna läinud'''. Isa on '''välja''' '''läinud'''.'' Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, ''Isa on '''läinud linna'''''.
86. rida ⟶ 80. rida:
*[[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]]
*[[Sõnajärg]]
*[[Alus (keeleteadus)|Alus]]
==Kirjandus==
|