Abimäärsõna: erinevus redaktsioonide vahel

'''Abimäärsõna''' ehk '''afiksaaladverb''' on [[lause]]s [[tegusõna]] juurde kuuluv [[muutumatu sõna]], mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle [[tähendus]]t.<ref>Mati Erelt, Reet Kaasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. ''Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus.'' Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. 1995.</ref><ref>Mati Erelt. ''Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis'', Tartu ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4. Tartu Ülikool. 2013.</ref>

Tegusõna ja abimäärsõna moodustavad [[püsiühend]]i, mida nimetatakse [[ühendverb]]iks. Ühendverbid on [[eesti keel]]es näiteks ''kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma''. Ühendverb on uus [[semantiline tervik]] ja määrab enamasti [[lausemall]]i valiku.<ref name="Sõnaliigi õppevahend">Sõnaliigi õppevahend, TÜ vormiõpetuse kursuse õppematerjal (kasutatud kirjandus "Kirjanduse" all)</ref>

Enamik püsiühendeid moodustavatest afiksaaladverbidest võib esineda ka iseseisva [[adverb]]ina. vrdl nt ''poiss on omadega '''sisse''' kukkunud'' (afadv), aga ''poiss oli minemas '''sisse''''' (adv). Või teine lause: ''Ta asus kusagil '''taga''''' (adv) ''vs. Ta ajab meid '''taga''''' (afadv). Sagedamini esinevad sellised sõnad siiski afiksaaladverbina ja see põhjendab ka nende omaette [[sõnaliik|sõnaliigiks]] pidamist. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.<ref name="Sõnaliigi õppevahend"/>

Orientatsiooniadverbid on suundumis-, paiknemis-, eemaldumis- või kulgemiskohta tähistavad adverbid, mis moodustavad neli allrühma. <ref name=":0">Huno Rätsep. ''Eesti keele lihtlausete tüübid.'' Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr 12. Tallinn: Valgus. 1978.</ref>