Köki ja Kokka Ramat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
'''„Köki"Köki ja Kokka Ramat“Ramat"''' (täispealkiri: „Köki"Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on. Tallinnas, trükkitud 1781. Aastal“aastal") on esimene eestikeelne [[kokaraamat]].
 
[[Cajsa Warg]]i kokaraamatu ''Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber'' tõlkis eesti keelde [[Johann Lithander]].<ref name="ReferenceA">Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158.</ref> Eestikeelse tõlke ilmumise ajaks oli Wargi kokaraamatust ilmunud kaks saksakeelset trükki. Ehkki Lithander tõlkis raamatu rootsi keelest, oli ta ka kursis saksakeelse versiooniga, kust võttis oma tõlkesse roogade saksakeelsed nimetused, mis esinevad kõrvuti eestikeelsetega.<ref>Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – ''Keel ja Kirjandus'' 1985name="ReferenceA"/3: 158.</ref> Tõlkes on kasutatud hulgaliselt tol hetkel veel vähetuntud, kuid hiljem kinnistunud toidutermineid, nagu ''Supp'', ''Pulljong'', ''Soost'', ''Kortlettid'', ''Sallad'', ''Krääm'', aga ka ridamisi toorlaenusid, mis elavas keeles ei kinnistunud, nagu ''pakkitud'' (sks ''gebackte'', 'praetud'), ''wüllitud'' (sks ''gefüllte'', 'täidetud') jne.<ref name=":0" /> Raamat sisaldab 986 õpetust ja retsepti.<ref>Reimo, Tiiu. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001: 179–180.</ref> Raamatu eessõnas on öeldud:
 
{{tsitaat|Sesinnane ramat on jo kaks korda Saksa ma kele üllespandud, et agga wägga pissut Eesti ma kokke Saksa keelt moistwad, siis monned ausad Herrad ja Prauad hakkasid tahtma, et se Rootsi kele ramat, mis Tokkolmis on trükkitud, Eesti ma kele piddi seätama. Sepärrast antakse nüüd sesinnane Köki ja Kokka ramat Eesti ma kokkade kasuks ja öppetukseks wälja.}}