Veeteede Amet: erinevus redaktsioonide vahel

'''Veeteede Amet''' ([[inglise keel|inglise]] ''Estonian Maritime Administration'') on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]], millel on juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise [[laevaliiklus]]e tagamiseks [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Territoriaalmeri|territoriaal-]] ja [[Sisemeri|sisemerel]] ning laevatatavatel [[siseveekogu (poliitiline geograafia)|siseveekogudel]]. Oma ülesannete täitmisel esindab Veeteede Amet riiki.

 

*riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine

*tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks

*osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel

*oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel

 

==Veeteede Ameti ajalugu==

 

 

Novembris 1918 tekkisid ka [[Pärnu]]sse, [[Narva]], [[Kuressaare|Kuressaarde]], [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Paldiski]]sse, [[Loksa]]le, [[Kärdla]]sse ja [[Käsmu]] sadamate komandantuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.

[[1. detsember|1. detsembril]] 1919 nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ümber '''Lootside, Tuletornide ja Meremärkide osakonnaks'''.

 

[[1. märts]]il [[1920]] koondati moodustatud valitsused ja osakonnad '''Mereasjanduse Peavalitsuseks''', mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile. Mereasjanduse Peavalitsusel olid peale keskasutuste (kantselei, raamatupidamine ja keskladu) järgmised osakonnad:

* Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond, mille ülesandeks oli instruktsioonide väljatöötamine lootsidele, nende tegevuse järele valvamine, veeteede äramärkimine, tuletornide ja meremärkide ülesseadmine ja korrashoid ning nende valgustuse järelevalve

Seoses [[Meremeeste Kodu]] asutamisega 1. juulil 1928 tulid Mereasjanduse Peavalitsusele uued ülesanded mainitud asutuse järelevalve näol.

 

1. juulil [[1929]] korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati '''Veeteede Valitsuseks''', mille põhiülesanded olid laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. Nende ülesannete täitmiseks jagunes Veeteede Valitsus järgmisteks osakondadeks:

* Keskasutus

Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. [[31. detsember|31. detsembri]] [[1940]] aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle '''Eesti Riiklikule Merelaevandusele''' Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle '''NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele'''.

 

Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril [[1989]] tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle esimene peadirektor [[Nathan Tõnnisson]]. [[16. jaanuar]]il [[1990]] moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.

 

[[31. jaanuar]]il 1992 astus Veeteede Amet Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks. Kiiresti ühineti ka tähtsaimate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti jaanuaris [[1994]] Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), veebruaris [[1997]] Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja märtsis [[2001]] Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). Alates 1. juulist [[2005]] on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riikliku sadamakontrolli) täisliige.

 

 

*'''Juhtkond'''

*'''Raamatupidamise osakond'''

*'''Ökonoomikaosakonna''' põhiülesanded on ameti eelarveprojektide koostamine ja eelarvelise raha kasutamise analüüs.

*'''Välissuhete ja info osakonna''' põhiülesanded on merendusalase teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine, ameti rahvusvahelise suhtlemise ja väliskoostööprojektide koordineerimine ning avalikkuse teavitamine ameti tegevusest.

*'''Haldusosakonna''' põhiülesanded on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning ametnike varustamine töövahendite ja inventariga.

*'''Arendusosakonna''' põhiülesanded on ameti arenguprojektide kavandamine ja koordineerimine ning infotehnoloogiline arendustöö.

*'''Laevaliikluse korraldamise osakonna''' põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine ning analüüsimine ja edastamine.

*'''Välisprogrammide osakonna''' põhiülesandeks on erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.

 

Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest üksustest:

*'''Laevade järelevalve osakond'''

*'''Väike- ja siseveelaevade osakond'''

*'''Sadamate järelevalve osakond'''

*'''Laevaregistri osakond'''

*'''Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond'''

*'''Talvise navigatsiooni osakond'''

 

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesanded on usaldusväärse teabe hankimine ja levitamine navigatsioonitingimuste kohta Eesti vetes ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomine ohutuks laevaliikluseks üldkasutatavatel veeteedel. See teenistus koosneb järgmistest üksustest:

*'''Laevateede osakond'''

 

==Veeteede Ameti laevastik==

*[[Tarmo (laev 1963)|Jäämurdja Tarmo]]

*Hüdrograafialaev EVA-301

*Hüdrograafialaev EVA-325

*Poilaev EVA-308

*Poilaev EVA-309

 

==Viited==

[[Kategooria:Veeteede Amet| ]]

[[Kategooria:Eesti riigiametid]]