Teadustekst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Praxidicae (arutelu | kaastöö)
spam
PResümee puudub
36. rida:
[[Väitekiri]] ehk dissertatsioon (inglise keeles ''dissertation'') on [[Teaduskraad|teaduskraadi]] saamiseks tavaliselt juhendaja suunamisel kirjutatud kas uurimusliku või arendusliku sisuga teadustekst, mida selle koostaja peab teadusliku kraadi saamiseks avalikult kaitsma väitekirja kaitsmiskomisjoni ees. Väitekirja tulemused peavad arendama olemasolevat teadmiste süsteemi või andma teadusvaldkonnale märkimisväärset tähtsust omava uudse lahenduse.
 
Väitekiri on teadusliku (uurimis)materjali esmane esitamine autori(te) poolt; uurija uurimistegevuse dokumenteerimine; väitekirja eristab teistest teadustekstide formaatidest uurimustööuurimistöö detailne dokumenteerimine, mis võimaldab lugejal jälgida, miks ja kuidas töö läbi viidi. Väitekiri peab vastama kahele tingimusele: tõstatama probleemi või esitama küsimuse, millega ei ole seniavaldatud allikates tegeletud; väitekiri peab näitama probleemi lahenduse(d) või vastama küsimustele.
 
Erinevalt näiteks teadusaruandest või muust vähemmahukamast teadustekstist, milles tutvustatakse ainult uurimistöö vahetulemusi, esitatakse väitekirjas uurimistöö lõplikud tulemused. Kuigi osa väitekirjast võib olla näiteks teadusartikli või teadusaruande stiilis, on väitekiri siiski kõige põhjalikum viis teadusteksti esitamiseks.
 
Tavaliselt on väitekirja koostamine [[Magistriõpe|magistri]]- või [[Doktorantuur|doktoriõpingute]] kulminatsiooniks. Väitekiri püüab anda magistranti või doktoranti hindavale komisjonile kinnituse, et läbi viidud teadusuuring on vastavat kraadi väärt. Väitekirja auditoorium on kitsam kui teadusartiklil või teadusuuringul ning piirneb eelkõige teiste magistrantide, doktorantide ja konkreetse teadusasutusega. Üliõpilase seisukohalt on väitekirja eesmärk kindlustada teaduskraad. Akadeemilise kogukonna seisukohalt on peaeesmärk dokumenteerida üliõpilase uurimustööuurimistöö. Kuigi enamik väitekirju on avaldatud ka ajakirjades teadusartiklitena, on väitekiri siiski detailne dokument, mis võimaldab huvitatutel teada saada, mida töö endast kujutas ja kuidas see teostati. Sel põhjusel loetakse väitekirja teiste kraaditaotlejate poolt, seda eriti nende poolt, kes töötavad töö autoriga samas töörühmas.<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref>
 
====Vormilised omadused====
Vormilised nõuded on paljuski konkreetsele teadusasutusele spetsiifilised. Väitekiri võib olla vormistatud kui
* füüsiliselt köidetud originaaltekst
* temaatiliselt piiritletud trükis ilmunud teadustektideteadustekstide kogum (n-ö dokumentide mapp)
* trükis ilmunud [[monograafia]]
* ülikooliõpik
66. rida:
** arutlus või diskussioon, miks antud küsimus väärib esitamist.
* probleemi lahenduskäigu või küsimusele vastamise protsessi kirjeldus: tavaliselt on tegu ülesehituselt vaba tekstiga, mille eesmärk on anda ülevaade probleemi lahendamiseks sooritatud tegevustest;
* kokkuvõte (inglise keeles ''conclusions''): esitab lühikokkuvõtte teostatud uurimusest (inglise keeles ''short, concise statements of the inferences that you have made because of your work''), kokkuvõte uurimustööuurimuse olulisusest, sõnastab võimalike tulevikus teostatavate uurimistööde teemad.
* allikad
* lisad
76. rida:
 
=== Ülesehitus ===
Oma olemuselt on monograafia detailne ja spetsiifiline tekst. Monograafia võib olla kirjutatud ühe või mitme autori poolt. Monograafia on sageli samaväärne pikema ülevaateartikliga (''review article''). Monograafias peavad olema esile toodud autori põhiseisukohad ja väited ning kirjeldatud nendeni jõudmise protseduure. Selgelt peavad olema sõnastatud uurimusküsimused, nn. vajadus just seda teemat uurida, kirjeldatud detailselt uurimusmetoodikat, taustaks olevaid teooriaid ning toodud empiirilise materjali analüüs, mis peaks viima uue teoreetilise teadmiseni. Monograafiat läbivaks on mingi keskse “punkti” (hüpoteesi) tõestamine, mis sageli on kompleksne, sisaldades mitmeid ala- ja seotud teemasid. Põhiteesi tõestamiseks rakendatakse loogikasüsteemi, mida lugeja peab lugedes kokku panema. Monograafias peab selguma ka autori poolt aluseks võetud paradigma – teoreetiline alus, uurimistraditsioon, kuhu monograafia autor end paigutab, määrates ära milliseid küsimusi küsitakse, millisele lähenemisele argumentide formuleerimisel toetutakse. Monograafia üheks väärtuseks on ka bibliograafiline loetelu mingi probleemi kohta.
 
==Teadusartikkel==
 
=== Üldist ===
Teadusartikkel (inglise keeles ''scientific article'') on tänapäeval peamine viis, kuidas teadlased esitlevad oma algupäraseid uurimistulemusi, uusi uurimismeetodeid, lähenemisviise ja üldistusi. Teadusartiklitel on väga kindlad nõuded nii nende kirjutamisele kui avaldamisele; peamine nõue on põhjendatus ja valiidsus (artikkel peab võimaldama hinnata vaatlusandmeid; korrata läbiviidud katseid või uuringuid ning hinnata autori mõttekäiku ehk kas anded kinnitavad uurija järeldusi). Teadusartikli formaalne struktuur ning vorm sarnaneb suuresti teadusaruandegateadusaruande omaga. See peab sisaldama järgmisi osasid: sissejuhatus, meetodi kirjeldus, tulemuste esitamine ja diskussioon. Erinevalt teadusaruannetest on avaldatud artiklid aktsepteeritud teaduslikud primaarsed ning esmased publikatsioonid. Erinevalt väitekirjast ja monograafiast on teadusartikli esitus kokkusurutum. Selles on vähem või üldse mitte ruumi esitleda lisasid.
 
Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises väljaandes avaldatud lühike teadustekst, milles on püstitatud keskne uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud. Uurimisprobleem võib tuleneda sellest, et sama asja pole varem uuritud, või on autori arvates seda liialt pealiskaudselt uuritud või ta ei nõustu selles küsimuses varem toodetud teadmisega. Artikli käigus tuleb materjali analüüsiga jõuda uue lahenduseni ning seletada selle panust teadusele üldiselt. Teadusartikkel on kättesaadav kas täistekstina paberkandjal ja/või elektrooniliselt jadaväljaandes või refereerituna/indekseerituna erialastes andmebaasides ja referaatajakirjades. Rahvusvahelise levikuga teadusartikkel on võõrkeelsena või võõrkeelset kokkuvõtet (vähemalt 1 lk) sisaldavana kättesaadav väljaspool Eestit kas täistekstina (paberkandjal või elektrooniliselt) või refereerituna/indekseerituna erialastes andmebaasides ja referaatajakirjades, kust peab olema saabunud positiivne vastus väljaande lülitamise kohta vastavasse andmebaasi/referaatajakirja (sh. internetis). Paljudes [[rakendusteadus]]te valdkondades avaldatakse enamik sisukamaid teadusartikleid mitmekordselt eelretsenseeritavate konverentside [[konverentsikogumik|kogumik]]es.
104. rida:
 
==Teadusaruanne==
Teadusaruanne (inglise keeles ''research report'') on üldjuhul teadustekst, mis on kirjutatud konkreetse uuringu materjalide põhjal, et teha uued andmed kättesaadavateks teistele sel alal töötavatele ja uuringuid teostavatele spetsialistidele. Teadusaruanne on sarnanesarnaneb teadusartikli (''research article'') või tehnilise aruandega (''technical report''). Teadusaruandes tuuakse teadusartiklist rohkem välja konkreetseid uuringu andmeid ja fakte, selle maht on suurem ja vähem tuuakse ära üldandmeid. Teadusaruande kirjutamisel lähtutakse samadest põhimõtetest kui teiste teadustekstide puhul, kuid ta on ülevaatlikum.
 
Teadusaruandes peaks olema esitatud täiesti uus informatsioon mingis valdkonnas või uus arusaamine mingist tuntud informatsioonist. Autori ülesanne on esitada analüüsitud loogiline materjal, mis seletaks tema uut teadmist või arusaama. Teadusaruanne on fokuseeritud üksikutele olulisematele tulemustele; keskendub võtmeküsimustele; aruande eesmärk on informeerida lugejaid, mida uuriti, miks ja kuidas uuriti, millised on tulemused ning milline on uurijapoolne kokkuvõte. Uurija ülesanne on dokumenteerida, mitte veenda, uurija peab esitama aruandes piisavalt infot, et lugeja saaks teha ise kokkuvõtte ja hinnata uurimuse kvaliteeti.
124. rida:
'''Laboratooriumiaruandeid''' kirjutatakse mitmel põhjusel. Esiteks, et informeerida juhtkonda [[Laboratoorium|labori]] tööst. Sel juhul orienteerub juhtkond otsuste tegemisel töö tulemustest, mis on ära toodud aruandes. Teiseks põhjuseks on jäädvustada teadustöö tulemused, et neid oleks võimalik tulevikus kasutada. Laboriaruanded koosnevad kindlatest osadest: pealkiri, sissejuhatus, protseduurid, tulemused ja arutelud, järeldused ja lisad.
 
'''Projekteerimisaruandeid''' koostatakse teadusliku projekteerimise jäädvustamiseks ja esitlemiseks, sellest informeerimiseks. Selliseid aruandeid koostatakse teadlastele, kes on huvitatud tööst ja selle efektiivsusest ning juhtkonnale ja rahastajatele, kes on huvitatud uurimistulemuste rakendatavusest ja efektiivsusest. Aruanne koosneb järgmistest osadest: referaat, sissejuhatus, arutelud, järeldused ja lisad.
 
'''Arenguaruande''' näol on tegemist taotluse (''research proposal'') kaudu saadud uurimustoetuse eraldaja või institutsiooni poolt nõutavat aruandega (näiteks doktoritöö seisu vahearuanne). Arenguaruande võib koostada, kui memorandumi, kirja, lühiaruande, ametliku aruande, esitluse. Enamik arenguaruandeid sisaldab järgmisi osi: taustandmed projekti kohta, arutlused arengutest, mis on toimunud aruandeperioodil, arutlused probleemidest, mis aruandlusperioodil kerkinud, arutlused eelseisvatest ülesannetest, hinnangud tehtule, ajakavas püsimisele, eelarveanalüüs.<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref>
 
==Kokkuvõte==
Kokkuvõte ehk [[resümee]] (inglise keeles ''summary'') on uurimistöö võõrkeelne lühikokkuvõte. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant. Lugejale peab resümee andma selget üldinformatsiooni uurimistööst ka juhul, kui ei ole loetud kogu tööd. Võõrkeelse resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Resümee on omamoodi süntees töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee on kokkuvõte/ lühiversioon uurimusest, mille kirjutamisel on oluline silmas pidada, et lugejal peaks olema teema kohta mingi teadmine, kuid samas peab kirjutis andma piisavalt taustinformatsiooni uurimuse kohta, et moodustuks terviklik, ülejäänud teadustekstist eraldiseisvalt mõistetav tekst; resümee peaks sisaldama kõiki originaalteksti osi, kuid lühivormis; resümee pikkus on soovitavalt 1/10 ülejäänud teadustekstist.
 
Järeldustest peaks selguma, kas töös püstitatud eesmärk on saavutatud ja kas hüpotees võeti tõesena vastu või lükati uuringutega tagasi. Esitatakse ka edaspidised ettepanekud, mida on tarvilik veel uurida. Kokkuvõte lisatakse kirjutise lõppu või kui tegemist on päises oleva resümeega, siis asetatakse see kirjutise algusse. Erilist tähelepanu pööratakse [[Terminoloogia|terminoloogilisele]] täpsusele.
 
=== Ülesehitus ===
Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist.<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref> Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Kirjanduses eristatakse kaht tüüpi resümeesid: '''analüütiline resümee''' (''analytic summary'') ja '''parafraseeritud''' ehk '''ümbersõnastatud resümee''' (''paraphrase summary''). Analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd, parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis.
 
==Lühikokkuvõte<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref>==
Lühikokkuvõte (inglise keeles ''abstract'') on oluline väitekirja või teadusartikli osa, mille eesmärk on võtta kokku lühidalt teadustöö eesmärk, olemus, kontekst, sisu, metodoloogia ning peamised tulemused. On väga oluline (potentsiaalsele artikli) lugejale ning seetõttu publitseeritakse ka eraldi ajakirjades. Lühikokkuvõtet kasutatakse ka taotluse või teadusaruande (või mõne muu teadustöö) tulemuste esitamisel. Lühikokkuvõte peab olema hoolikas ja täpne teadusartikli kokkuvõte, mille funktsiooniks on anda ülevaade artikli sisust nii, et lugeja saaks hinnata kas see on tervikuna väärt lugemist.
 
Lühikokkuvõte on võrreldes resümeega lühem, sisaldades lühikokkuvõtet uurimuse igast peamisest lõigust. Tüüpiliselt kasutatakse uurimistööde, artiklite, teadusaruannete puhul kahte tüüpi kokkuvõtet: kirjeldav ja informatiivne. '''Kirjeldav kokkuvõte''' annab ülevaate millist informatsiooni uurimus sisaldab, millised olid eesmärgid ja metoodika, kuid ei esita uurimistulemusi, järeldusi. Seda tüüpi kokkuvõte on väga lühike, tavaliselt alla 100 sõna. '''Informatiivne kokkuvõte''' annab ülevaate uurimistöö eesmärkidest, põhilistest punktidest, metoodikast, esitatakse uurimistulemused, järeldused ja tegevussuunad. Kolmanda tüübina tuntakse '''deskriptiivset''' ehk kirjeldavat kokkuvõtet.
 
=== Ülesehitus ===
163. rida:
[[Essee]] (inglise keeles ''essay'', prantsuse keeles ''essai'' – "katse") on põhjalikult uuritud ja loogiliselt struktureeritud, sageli kriitiline seisukohavõtt konkreetses küsimuses. Essee on tihtipeale üks esmaseid hinnanguandmise vahendeid teadustöö kirjutamise võime hindamiseks. See näitab ära, kuivõrd on kirjutaja saanud aru teema sisust, tema põhjendamisoskust.
 
Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essees esitatud argument peab olema toetatud vastavate viidetega teistele teadustekstidele.Kui essee on mõeldud teaduslikule auditooriumile, puudub vajadus pikemaks sissejuhatuseks, kuna lugeja orienteerub käsitletavas temaatikas. Kui essee on mõeldud laiemale auditooriumile (populaarteaduslik teadustekst), on sobiv sissejuhatus hädavajalik. Essee on stiililt artiklist ilukirjanduslikum, kuna seal kasutatakse kõrvuti teaduslikele tekstidele omaseid mõisteid ja kujundlikkust. Esseed võib käsitleda teadusliku uurimise vastandina, sest ta on autori isikupärast vaatenurka esitav tekst nii sisus, vormis kui ka stiilis. Essees on kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest probleemidest, nähtustest, asjadest.
 
=== Ülesehitus ===
182. rida:
===Taotlus===
[[Taotlus]] ehk uurimistöö esildis (inglise keeles ''research proposal'') on teadustekst, milles näidatakse, kuidas hakatakse uurimisprobleemi lahendama, tuuakse kokkuvõtvalt välja selle strateegia. Uurimisesildise liike on palju, nad erinevad oma nii pikkuselt kui ka sisult, mis võivad olla nii spetsiifilised kui ka lihtsalt väljendavad teatud teavet inimestele, kes on selles valdkonnas ebateadlikud. Võivad olla individuaalsed ja kollektiivsed.
Taotlus – teaduslikult põhjendatud väljapakutud soovitus plaani või skeemi vormis. Taotlus on probleemi lahendamise plaan. Oma uurimustööuurimuse teemat põhjendades tuleb vastata küsimustele: Mida sa soovid oma uurimusest õppida? Millised küsimused sa esitad? Miks see uurimus nii tähtis on? Kontseptuaalne ja teoreetiline põhjendus, miks on vaja seda teemat uurida. Mille poolest erineb planeeritav uurimustööuurimus olemasolevatest analoogidest?
Taotlus – probleemi lahendamiseks koostatud plaan. Taotlusi kirjutatakse juhtkonnale või rahastajatele, teadusorganisatsioonidele. Juhtkond hindab taotlust sellest aspektist, kas probleemi lahendamine on optimaalse eelarvega. Teadusorganisatsioonid hindavad taotlusi sellest aspektist, kas probleemi lahendus on tehniliselt teostatav.
Taotlus – teadusliku probleemi lahendamise plaan; taotlus võib olla esitatud palve vormis; teatud juhtudel korraldatakse taotluste vastuvõtmiseks konkurss, kuid teadlased võivad ka ise püstitada lahendamist vajava probleemi ning vastava plaani probleemi lahendamiseks taotluse vormis; taotluse puhul on oluline hea idee esitus ja teemakohane diskussioon.