Mazsalaca vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
{{See artikkel|on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit [[Valtenbergi mõis]].}}
[[File:BM06111Am.jpg|thumb|Jõeületuskoht Väike - Salatsis. Brotze, 1795.]]
 
'''Väike-Salatsi''' ehk '''Mazsalaca vasallilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96057519&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (saksa ''Salisburg'', läti ''Mazsalaca'', liivi ''Piški Salats'') oli [[Läti]]s, praeguse [[Mazsalaca]] linna lähistel<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=562965&centery=6414660&zoom=6&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> paiknenud linnus, mille täpsema asukoha, ehitusaja ja üldse eksisteerimise kohta puuduvad kindlad andmed.
 
==Oletatavad asukohad==
Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu siiani põhjalikeimapõhjalikema [[Vana-Liivimaa]] keskaegsete linnuste uurija [[Armin Tuulse]] nimekirjas Väike-Salatsi linnust ei leidu, kuid mitmete kaudsete tõendite järgi on tänased Läti ajaloouurijad selle eksisteerimist siiski oletanud.<ref>[http://www.castle.lv/castles4/episkop.html#Mazsalaca, Rimša castle]</ref> Mingisuguse linnuse olemasolule viitab Mazsalaca saksakeelne nimi Salisburg, kus kohanimeliide "-burg" tähendab linnust või kindlustatud kohta.<ref name=maz>[http://www.mazsalaca.lv/lv/sadala/kulturvesturiskie-objekti/libiesu-pilskalns Lībiešu pilskalns, Mazsalaca piirkonna koduleht]</ref> Küsimuse lõplikuks selgitamiseks on vajalik korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.
 
On arvatud, et Mazsalaca keskaegne linnus võis olla kas kohalikelt [[liivlased|liivlastelt]] üle võetud [[Mazsalaca muinaslinnus|muinaslinnus]], paikneda varasema muinaslinnuse asemel või asuda hilisema [[Valtenbergi mõis]]a (''Salisburg'') kohal. Paik jääb umbes 10&nbsp;km allavoolu [[Asti järv]]es asuvast jõe lähtest ja asetseb u. 50 meetri kõrgusel ü.üle mmerepinna.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=561541&centery=6413683&zoom=1&layer=map&ls=c, Väike - Salatsi kaart]</ref>
 
[[1790]] välja antud geograafia -, ajaloo - ja statistikaraamatus märgitakse, et praeguse Väike - Salatsi (''Salisburg'') aadlimõisa kohal asus varem üks loss ja Salatsi jõe vastaskaldal, [[Skulberģi mõis|''Colberg''i mõisa]] lähedal kõrgel kohal [[Dambjupīte]] (''Salisbach'') oja ääres vana kants.<ref>[http://books.google.ee/books?id=pQZDAAAAcAAJ&pg=PA133&dq=Kirchspiel+Salisburg&hl=en&sa=X&ei=bJELU8StA8Xn4gTch4HoDw&ved=0CGwQ6AEwCA#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, Neue Sammlung geographisch-historisch-statistischer Schriften, Volume 10, lk. 133]</ref>
 
===Lībieši linnamägi===
19. rida:
===Valtenbergi mõis===
 
[[File:BM09188Am.jpg|thumb|Väike - Salatsi loss 1804 a. Brotze. 1804]]
 
Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal e. põhjakaldal ja lätlased nimetavad seda [[Valtenbergi mõis]]aks (Valtenberģu muiža).<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=92</ref> Baltisaksa teoloogi ja geograafi [[Anton Friedrich Büsching]]i väitel olevat enne [[Väike-Salatsi mõis]]a kohal asunud linnus.<ref>http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 701</ref> Läti ajaloolased paigutavad selle [[Riia peapiiskop]]ile kuuluvaks, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel.<ref>http://www.castle.lv/castles4/episkop-lat.html</ref> Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik [[Metsepole]] liivlased jääma peapiiskopile.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 75</ref>
25. rida:
Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. [[1547]]. aastal läänistas meister Brüggeney mõisa oma [[õuekohtunik]]ule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. [[1674]]. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 135</ref>
 
[[1546]] on ühes kaubakirjas mainitud Väike - Salatsi kirikut. Seda seostatakse ka siin varem asunud lossiga.<ref>[http://books.google.ee/books?id=LcARAAAAYAAJ&q=Kirchspiel+Salisburg&dq=Kirchspiel+Salisburg&hl=en&sa=X&ei=oKELU-v_L8nb4QS-zoDoAw&ved=0CEgQ6AEwBTgU, Rüütlimõisate ajalugu, von Stryk]</ref>
Mõis ehitati enne 1780. aastaid ümber nõuniku ja rüütli G. G. von Völkersahmi poolt saksa klassikalises stiilis. [[1905]]. aastal mõis põles.