Mazsalaca vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
{{See artikkel|on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit [[Valtenbergi mõis]].}}
[[File:BM06111Am.jpg|thumb|Jõeületuskoht Väike
'''Väike-Salatsi''' ehk '''Mazsalaca vasallilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96057519&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (saksa ''Salisburg'', läti ''Mazsalaca'', liivi ''Piški Salats'') oli [[Läti]]s, praeguse [[Mazsalaca]] linna lähistel<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=562965¢ery=6414660&zoom=6&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> paiknenud linnus, mille täpsema asukoha, ehitusaja ja üldse eksisteerimise kohta puuduvad kindlad andmed.
==Oletatavad asukohad==
Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu siiani
On arvatud, et Mazsalaca keskaegne linnus võis olla kas kohalikelt [[liivlased|liivlastelt]] üle võetud [[Mazsalaca muinaslinnus|muinaslinnus]], paikneda varasema muinaslinnuse asemel või asuda hilisema [[Valtenbergi mõis]]a (''Salisburg'') kohal. Paik jääb umbes 10 km allavoolu [[Asti järv]]es asuvast jõe lähtest ja asetseb u
[[1790]] välja antud geograafia
===Lībieši linnamägi===
19. rida:
===Valtenbergi mõis===
[[File:BM09188Am.jpg|thumb|Väike
Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal e. põhjakaldal ja lätlased nimetavad seda [[Valtenbergi mõis]]aks (Valtenberģu muiža).<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=92</ref> Baltisaksa teoloogi ja geograafi [[Anton Friedrich Büsching]]i väitel olevat enne [[Väike-Salatsi mõis]]a kohal asunud linnus.<ref>http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 701</ref> Läti ajaloolased paigutavad selle [[Riia peapiiskop]]ile kuuluvaks, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel.<ref>http://www.castle.lv/castles4/episkop-lat.html</ref> Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik [[Metsepole]] liivlased jääma peapiiskopile.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 75</ref>
25. rida:
Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. [[1547]]. aastal läänistas meister Brüggeney mõisa oma [[õuekohtunik]]ule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. [[1674]]. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 135</ref>
[[1546]] on ühes kaubakirjas mainitud Väike
Mõis ehitati enne 1780. aastaid ümber nõuniku ja rüütli G. G. von Völkersahmi poolt saksa klassikalises stiilis. [[1905]]. aastal mõis põles.
|